Mis on tromboendarterektoomia?
Tromboendarterektoomia (TEA) on kirurgiline protseduur verehüübe (trombi) poolt blokeeritud veresoonte avamiseks. Selle protseduuri käigus eemaldab kirurg mitte ainult trombi, vaid ka arteri siseseina kihi. Pärast tromboendarterektoomiat voolab veri uuesti kehaosadesse, mille verevarustus oli ummistuse tõttu kehvem või puudus verevarustus üldse.
Tromboendarterektoomia jaguneb kolme tüüpi:
- Otsene (avatud) trombendarterektoomia
- Kaudne suletud tromboendarterektoomia
- Kaudne poolsuletud tromboendarterektoomia
Millal tehakse tromboendarterektoomia?
Unearter
Kui unearteri pikem osa on kitsendatud, võivad veresoontekirurgid kaaluda tromboendarterektoomiat. Teised ravivõimalused hõlmavad nn stentide – metallist või sünteetilistest kiududest vaskulaartugede – paigaldamist, mis hoiavad veresoont lahti, või unearteri haige osa asendamist tehissoonega.
Jalgarterid
Niinimetatud perifeersete arterite oklusiivse haiguse (pAVK) korral mõjutab reieartereid sageli verehüübest põhjustatud äkiline veresoonte oklusioon. Verevoolu puudumine võib põhjustada ahenemise all oleva jala surma, kuna see ei saa enam piisavalt verevarustust. Sageli on kahjustatud ka põlve tagaosas või sääreosas asuvad arterid. Sõltuvalt ahenemise ulatusest võib lisaks tromboendarterektoomiale raviks sobida möödaviiguoperatsioon.
Soole arterid
Soole arterid on enamasti ummistunud migreeruvate trombide (emboolia) poolt. Sel juhul kannatavad patsiendid muude sümptomite hulgas ka tugeva kõhuvalu all. Mõjutatud arterite tromboendarterektoomia aitab säilitada soolestikku.
Mida tehakse tromboendarterektoomia ajal?
Enne tegelikku operatsiooni uurib raviv kirurg kõnealuse veresoone põhjalikult. Selleks on talle lisaks ultrahelile kättesaadavad röntgenuuringud või magnetresonantstomograafia.
Operatsioon ise tehakse tavaliselt üldnarkoosis, kuid sageli piisab ka kohalikust tuimestusest. Pärast seda, kui kirurg on operatsioonipiirkonna pesnud, desinfitseerinud ja steriilselt drapeerinud, lõikab ta skalpelliga naha sisse. Sõltuvalt sellest, milline tromboendarterektoomia vorm on valitud, on sisselõiked erinevad.
Otsene tromboendarterektoomia
Siin avab kirurg täielikult kahjustatud veresoone osa ja selle peal oleva naha. Kirurgilise instrumendi (spaatli) abil eemaldab ta verehüübe koos sisemise arteriaalse kihiga. Korduva ahenemise vältimiseks õmbleb kirurg sageli varem kitsendatud piirkonda teise veresoone tüki. See niinimetatud plaaster suurendab oluliselt arteri läbimõõtu.
Kaudne tromboendarterektoomia
Pärast seda, kui arter on uuesti läbilaskev, tehakse vastavast kehaosast röntgen, et kontrollida, kas ahenemine on eemaldatud.
Millised on tromboendarterektoomia riskid?
Tromboendarterektoomia on keeruline kirurgiline protseduur koos kõigi operatsiooniga kaasnevate riskidega. Vaatamata steriilsetele protseduuridele ja ennetavale antibiootikumide manustamisele võib kude nakatuda mikroobidega. Verejooks võib tekkida ka tromboendarterektoomia ajal või pärast seda. Sõltuvalt tüsistuste tõsidusest võib osutuda vajalikuks täiendav operatsioon.
Üldiselt on tromboendarterektoomia jaoks piisavalt suured ainult arterid, mille läbimõõt on suurem kui viis millimeetrit. Väiksematel veresoontel on palju suurem risk pärast operatsiooni uuesti kitseneda.
Närvikahjustused
Närvid jooksevad sageli arterite kõrval ja võivad operatsiooni ajal vigastada. Tüüpilised sümptomid on siis kuumatundlikkuse häired, tuimus või halvatus. Need ei ole alati püsivad, kuid nõuavad tavaliselt põhjalikku ravi.
Verejooks teistes kehaosades
Kontrastkeskmine allergia
Enne operatsioonipiirkonna röntgenuuringut süstib arst röntgenkontrastainet, mis muudab veresooned nähtavaks ja võib vallandada allergilisi reaktsioone. Sõltuvalt allergilise reaktsiooni tõsidusest antakse vereringet toetavaid ja allergiavastaseid ravimeid.
Täiendavad meetmed
Kui tromboendarterektoomia ei ole verevoolu taastamiseks piisav, kasutatakse muid protseduure. Nende hulka kuuluvad näiteks stendi paigaldamine arteri avatuna hoidmiseks või möödaviiguoperatsioon.
Mida ma pean teadma pärast tromboendarterektoomiat?
Rääkige oma arstile, kui teil tekib haava ümber äkiline valu või kui side on pärast tromboendarterektoomiat verine. Samuti peate kiiresti teatama tuimusest või halvatusest, kuna need viitavad reoklusioonile või närvikahjustusele.
Lihaste tugevdamiseks tehakse esimesed kõndimiskatsed varsti pärast trombendarterektoomiat ning hiljem lubatakse füsioterapeutilise abiga edasi kõndida.
