Trombotsütopeenia: mida see tähendab

Mis on trombotsütopeenia?

Kui trombotsüütide arv on väga madal, nimetatakse seda trombotsütopeeniaks (trombotsütopeeniaks). Kui veres on liiga vähe trombotsüüte, on hemostaas häiritud ning verejooks pikeneb ja sageneb. Mõnel juhul võib kehas tekkida verejooks ilma vigastusteta.

Trombotsütopeenia: põhjused

Madal trombotsüütide arv võib tuleneda mitmesugustest kaasasündinud või omandatud mehhanismidest. Mõnikord moodustub luuüdis liiga vähe trombotsüüte. Selline moodustumise häire on tavaliselt omandatud (nt leukeemia, B12-vitamiini vaeguse või pliimürgistuse korral) ja ainult väga harva kaasasündinud (nt Wiscott-Aldrichi sündroom).

Trombotsüütide puudulikkuse taga võib olla ka jaotushäire: kui põrn on liiga aktiivne (hüpersplenism), jaotub suur osa trombotsüütidest põrna ümber ja laguneb seal. Hüpersplenism on tavaliselt põrna suurenemise (splenomegaalia) tüsistus. See võib mõjutada näiteks maksatsirroosiga inimesi.

Trombotsütopeenia teine ​​põhjus on trombotsüütide hõrenemine või suurenenud kadu väga tugeva verejooksu korral.

Kokkuvõte: Trombotsütopeenia olulised põhjused

  • massiivne verejooks
  • rasked infektsioonid (nt hepatiit, malaaria)
  • kasvajahaigused (nt verevähk = leukeemia, müeloproliferatiivsed kasvajad, metastaasid luuüdis)
  • teatud reumaatilised haigused
  • Vitamiinipuudus (vitamiini B12 või foolhappe puudus)
  • Immuuntrombotsütopeenia (Werlhofi tõbi, mida varem nimetati ka ITP-ks = idiopaatiline türombotsütopeeniline purpur)
  • TTP (trombootiline trombotsütopeeniline purpur või Moschcowitzi tõbi)
  • luuüdi kahjustused, nt ravimite, alkoholi, ioniseeriva kiirguse tõttu
  • kaasasündinud haridushäired (nt Wiscott-Aldrichi sündroom, Fanconi aneemia)
  • toksiinid, ravimid (nt hepariin)
  • rasedus
  • ekslikud mõõtmised

Trombotsütopeenia sümptomid

Trombotsütopeenia: uuringud ja diagnoosimine

Sümptomid, nagu spontaanne verejooks ja sagedased verevalumid, panevad arstid sageli kahtlustama trombotsüütide puudulikkust. Vereanalüüsid võivad kahtlust kinnitada. Sageli näitavad need ka trombotsütopeenia põhjust. Selguse huvides võib aga vaja minna täiendavaid katseid.

Näiteks võib arst võtta patsiendi luuüdist proovi ja saata selle analüüsimiseks laborisse. See on vajalik näiteks leukeemia kahtluse korral. Luuüdi uuring on informatiivne ka immuuntrombotsütopeenia kahtluse korral: sel juhul leitakse luuüdist trombotsüütide noored prekursorrakud.

Kuidas trombotsütopeeniat ravitakse?

Trombotsütopeenia ravi sõltub trombotsüütide arvu vähenemise põhjusest ja raskusastmest. Eriti infektsioonide korral reguleerib trombotsüütide arv ise kiiresti pärast infektsiooni taandumist. Ka trombotsüütide arv tõuseb pärast rasedust uuesti iseenesest.

Kui trombotsütopeenia leiud on tingitud ravimitest, tuleb nende kasutamine võimaluse korral katkestada, et vältida ägenemist. Kui trombotsütopeenia on tingitud trombotsüütide suurenenud vähenemisest põrnas, võib olla vajalik põrn eemaldada.

Trombotsütopeenia ravi rasketel juhtudel toimub haiglas. Seal saab patsiente hästi jälgida. Sisemise verejooksu korral saab arst seejärel kiiresti sekkuda.