Väärtused / normaalväärtused | TSH

Väärtused / normaalväärtused

. TSH väärtust saab määrata lihtsaga veri verest võetud proov. See väärtus reageerib väga tundlikult muutustele ja häiretele hormoonid Euroopa kilpnääre. Kui kilpnäärmehormooni tase on selgelt liiga kõrge, TSH väärtus võib langeda alla tuvastamispiiri.

Seda saab seletada ülalnimetatud regulatiivse tsükliga ehk kilpnäärmega hormoonid on liiga kõrged ja põhjustavad seega TSH langetatav väärtus. Kui kilpnäärmehormooni tase on liiga madal, saab TSH-väärtust oluliselt tõsta. See omadus rõhutab TSH väärtust kui olulist progresseerumisparameetrit kilpnäärmehaiguste korral.

Normaalväärtused veri seerumit annavad erinevad meditsiiniühingud erinevalt, kuid tervel täiskasvanul on see vahemikus 0.4–4.5 ühikut liitri kohta. Sõltuvalt uurimislaborist saadakse mõnikord erinevad kontrollväärtused. Kui need on teaduslikult usutavad ja õigustatud, tuleks neid kontrollväärtusi arvesse võtta.

TSH väärtus on kõrgem, kui see toodab liiga vähe kilpnäärmehormooni kilpnääre või isegi siis, kui kilpnääret pole sünnist saati olemas. The kilpnääre väärtused on liiga madalad hüpotüreoidism, näiteks kui on krooniline põletik. Kõige tavalisem vorm on autoimmuunne türeoidiit, mida nimetatakse Hashimoto türeoidiidiks.

Siin nn antikehade on kohal, kelle vastu on suunatud ensüümide ja muud olulised kilpnäärmekoe komponendid. See haigus jääb tavaliselt esialgu avastamata, kuna see ei põhjusta esialgu mingeid sümptomeid. Kilpnäärme korral normaliseerub TSH tase normaalseks hormoonid manustatakse näiteks tablettide kujul (L-türoksiin). Kui kilpnääre on üliaktiivne, langeb TSH tase jällegi juhtimisahela ja nn liiga negatiivse tagasiside tõttu kilpnäärmehormoonid aasta veri.

Kilpnäärme hormoonid seega viia nende stimuleeriva teguri vähenemiseni. Kilpnäärme ületalitluse võivad vallandada erinevad põhjused. Üks neist on Gravesi tõbi.

Selles haiguses nn autoantikehade moodustuvad kilpnäärmes TSH retseptorite vastu. Need antikehade põhjustada suurenenud kilpnäärmehormoonid ja seega viia hüpertüreoidism. Lisaks võivad kilpnäärme üksikud piirkonnad end kapseldada nn autonoomsete adenoomidena. Need piirkonnad toodavad seejärel suurenenud koguses kilpnäärmehormoone ja indutseerivad ka neid hüpertüreoidism, ilma et see alluks eespool nimetatud kontrollitsüklile. Lisaks kogu haigusele võib kilpnäärmehormoonide võtmine põhjustada ka TSH taseme languse ja ka ilmse hüpertüreoidism.