Erinevad valu leevendamise meetodid
Enamik naisi kogeb sünnitust väga valulikuna. Ettevalmistuskursustel ja ka sünnituse ajal juhendab ämmaemand lapseootel ema õigeid hingamistehnikaid. Need aitavad sünnitusvalu töödelda ilma pingeid tekitamata, sest vastasel juhul võib sünnitustee ummistuda.
Kui naine ei tule enam iseseisvalt toime muude toetavate meetmetega nagu nõelravi, homöopaatia, aroomiteraapia ja lõõgastavad vannid või kui ta soovib algusest peale midagi valu leevendamiseks, on valu leevendamiseks ravimitega mitu võimalust. Sünnitav naine otsustab ise, mida ta tahab. Ämmaemand ja arst oskavad talle ainult kasu ja kõrvalmõjusid selgitada.
Spasmolüütikumid
Nn spasmolüütikume võib lapseootel emale manustada suposiitide või infusioonidena. Neil on spasmolüütiline toime, mis toetab emakakaela avanemist. Spasmolüütikume võib manustada mitu korda ja üldjuhul ei põhjusta need lapsel mingeid kõrvalnähte.
Valu süstimine tuharalihasesse
Tavaliselt manustatakse opiaate, morfiini derivaate. Need tugevad valuvaigistid on eriti kasulikud avanemisperioodil – neil on valuvaigistav ja rahustav toime. Tekkiv lõdvestav efekt muudab emakakaela avamise lihtsamaks.
Periduraalne anesteesia (PDA)
Epiduraalanesteesia (epiduraalanesteesia) võib olla eriti kasulik tugeva sünnitusvalu ja pikaajalise sünnituse korral. Teised näidustused epiduraalile sünnituse esilekutsumisel on näiteks rasedusega seotud kõrge vererõhk (preeklampsia), planeeritud operatiivsed sünnitused (nt kui rase ei tohiks teiste haiguste tõttu aktiivselt trügida) või sünnitustung vaagnapiirkonnas. suruda väljasaatmise faasis. Epiduraali soovitatakse sageli ka kaksikute sünnituse või enneaegse sünnituse korral.
Epiduraali teeb tavaliselt anestesioloog: pärast lokaalanesteesiat ja desinfitseerimist torkab ta ettevaatlikult nõela abil lülisamba nn epiduraalruumi (seljaaju membraane ümbritsev piirkond) õhukese toru (kateetri). Selle kateetri kaudu, mis võib püsida paigal pikema aja jooksul, manustatakse rasedale pidevalt või vastavalt vajadusele lokaalanesteetikumi. Epiduraali ajal jälgitakse raseda vereringet ja CTG-ga (“kontraktsioonide registreerija”) kontrollitakse sündimata lapse varustatust.
Spinaalanesteesia
Spinaalanesteesiat tehakse enne keisrilõiget ja see on sarnane epiduraalile. Anestesioloog süstib aga lokaalanesteetikumi otse seljaajukanalisse ja eemaldab nõela kohe pärast seda. Valuvaigistav toime ilmneb ka kiiremini kui epiduraaliga.
Mõned naised kurdavad peavalu pärast spinaalanesteesiat.
Närviblokaad (pudendaalne blokaad)
Pudendaaliblokki ei tehta enam kõigis kliinikutes. Rasedale süstitakse lokaalanesteetikumi vaagnapõhja teatud punkti vahetult enne tõukefaasi algust. Selle tulemusena vaagnapõhi lõdvestub ja muutub valuvabaks. Seda valuravi vormi saab kasutada näiteks enne tangide või imemiskella manustamist ja enne episiotoomiat.
Tüsistused võivad tekkida, kui valuvaigistit süstitakse kogemata otse veresoonde. Verevalumid võivad tekkida ka tupe seinas. Väga harva tuleb selline hematoom kirurgiliselt eemaldada. Veelgi harvematel juhtudel võivad tekkida infektsioonid ja abstsessi moodustumine.
Kohalik anesteesia perineaalse sisselõike piirkonnas
Anestesioloog süstib perineaalpiirkonna koesse lokaalanesteetikumi. Perineaalne sisselõige ja sellele järgnev ravi (õmblemine) on siis naise jaoks peaaegu valusad või üldse mitte valusad.