Silma liikumise desensibiliseerimine ja ümbertöötlemine (EMDR) on traumapatsientide ravimeetod. Vahepeal on selle meetodi efektiivsus tõestatud. Enam kui 80 protsenti ravitud patsientidest tunneb end pärast ravi oluliselt paremini.
Mis on silmade liikumise desensibiliseerimine ja ümbertöötlemine?
EMDRi põhielement on kahepoolse stimulatsiooni kasutamine traumaatiliste mälestuste ümbertöötlemiseks. Selles protsessis jälgib patsient oma silmaga terapeudi sõrmi. Selle käigus liigutab terapeut käsi edasi-tagasi. Silma liikumise desensibiliseerimise ja ümbertöötlemise ravimeetodi töötas välja Ameerika psühhoterapeut dr Francine Shapiro 1980. aastate lõpus. Jalutuskäigu ajal märkas ta, et suutis ennast oluliselt depressiivsetest mõtetest ja hirmudest vabastada vähk liigutades silmi edasi-tagasi. Selle kogemuse põhjal töötas ta välja tundlikkuse vähendamise meetodi silmade liikumise ja traumaatiliste sündmuste ümbertöötlemise kaudu. Saksa keelde tõlgituna tähendab “silmade liikumise desensibiliseerimine ja ümbertöötlemine” silmade liikumise desensibiliseerimist ja ümbertöötlemist. Kuna see meetod andis sama häid tulemusi, võeti see kasutusele ka Saksamaal 1991. aastal. Lõpuks, 2006. aastal, Psühhoteraapia tunnistas meetodit teaduspõhiseks. EMDRi põhielement on kahepoolse stimulatsiooni kasutamine traumaatiliste mälestuste ümbertöötlemiseks. Selles protsessis jälgib patsient oma silmaga terapeudi sõrmi. Selle käigus liigutab terapeut käsi edasi-tagasi. Selle liikumise eesmärk on aidata aju aktiveerida selle enesetervendamise võimed.
Funktsioon, mõju ja eesmärgid
EMDR põhineb teadmisel, et igal inimesel on traumaatiliste kogemustega toimetulekuks oma teabetöötlusvõime, mida ta saab selle meetodiga aktiveerida. Kontekstis ravi, põhielemendiks on silmade liikumine, tuntud ka kui kahepoolne stimulatsioon. Patsiendid jälgivad terapeudi sõrmi silmadega. Selle käigus liigutab terapeut käsi edasi-tagasi. Arvatakse, et silmade liikumine on võrreldav REM-unefaasiga. Selles une REM-faasis töötleb mineviku sündmusi aju. Sama kehtib ka EMDR-i kohta. Enne ravi tuleb läbi viia trauma üksikasjalik ajalugu. Ravi aluseks on sõnatu õuduse äratundmine. Lõppude lõpuks iseloomustab traumat see, et aju lülitab traumaga seotud kõnekeskuse välja. Inimene muutub sõnatuks ega saa enam kogetut verbaalselt töödelda. Kuid EMDRi raames taasaktiveeritakse ka kõnekeskus, et patsient saaks kogetut paremini töödelda. Toimimisviis ravi saaks kahtlemata tõestada. Kuid seni pole suudetud selgitada, mil määral mõjutavad silmaliigutused teatud ajupiirkondade aktiveerimist. Praegu üritatakse laiendada EMDR-i rakenduste ringi. Küsimus, millele tuleb vastata, on see, mil määral saab ravi veelgi efektiivsemaks muuta ärevushäired ja depressioon. Selles valdkonnas on saadaval ka paljutõotavaid tulemusi. Samuti viiakse läbi uuringuid, et teha kindlaks, kas alkohoolikud või pedofiilid võivad ka EMDRist kasu saada. Juba 1995. aastal kehtestati USA-s meetodi edasiseks edendamiseks kvaliteedikontroll. Nende kvaliteedikontrollide läbiviimiseks asutati USA-s organisatsioon EMDRIA ja 1998. aastal Euroopas Euroopa kutseühing EMDR-Europe. Need kaks kutseühingut tagavad sertifikaatide abil kõrge kvaliteeditaseme. Traumahäirete ravi EMDR-i poolt on tunnustatud ka rahvusvaheliselt. Näiteks soovitas EMDR pärast Kagu-Aasia laastavat tsunamit järelhoolduse, ohvrite ja suhtelise abi (NOAH) poolt. Tänapäeval saab EMDR-i kasutada paljude psüühikahäirete raviks tervis tingimused. Nende hulka kuuluvad traumajärgsed stress häire (PTSS), samuti stressirohke elukogemuse, tugeva leina pärast kaotuse tagajärgi, kiindumustrauma, lapse arengu- ja käitumishäired, psühhosomaatilise kurnatuse sündroom depressioon, ärevus ja paanikahoodja krooniline valu.
Riskid, kõrvaltoimed ja ohud
Silmade liikumise desensibiliseerimise ja ümbertöötlemisega saavutatakse väga head tulemused. Siiani pole aga selgelt kindlaks tehtud, mille põhjal need suured õnnestumised põhinevad. Teaduslikud uuringud peaksid selgitama, millised meetodi elemendid on selle õnnestumiseks tungivalt vajalikud. Müncheni ülikoolis viiakse läbi uurimisprojekt, mille eesmärk on ravimeetodi mehhanismi veelgi selgitada. Juba on leitud, et silmade fikseerimine kätel mõjutab märkimisväärselt sümptomite vähenemist. Kontrollrühmas, kus silmad ei olnud kätes selgelt kinnitatud, ei vähenenud sümptomid nii palju. Kuid selles uuringus ei mõjutanud käte liikumine ja silmade koosliikumine tulemust. Käte tähelepanu äratamine oli edu jaoks ülioluline. Seega ei saanud nende uuringute käigus silmaliigutuste mõju veel selgelt tõestada. Teisalt oli aga võimalik tõestada, et stressirohkete kogemuste töötlemiseks tuleb tähelepanu pöörata. Kõik seni läbi viidud uuringud võivad tõestada, et EMDR-i rakendamine toob traumahaigete sümptomatoloogias paranemist. Uuringud ei ole siiski suutnud kahtlemata tõestada, kas see on tingitud seni järgitud põhilisest eeldusest silmaliigutuste kohta. Kuna uuringud suutsid kinnitada mõningaid tehtud eeldusi, näiteks silmapilkude eksponeerimine, aktsepteeriti seda teaduslikult. Kuna meetodi tuumaks peetavatel spetsiifilistel silmaliigutustel pole ilmselt siiski nii suurt mõju, lükati EMDS aeg-ajalt pseudoteadusena kõrvale. Sellegipoolest suutis EMDS säilitada oma teadusliku meetodi auastme, sest vastasseisu komponent, kus patsient puutub otseselt kokku traumeerivate stiimulitega, tekitab selle meetodi tegeliku mõju.
