Vasikakrambid: põhjused ja ravi

Lühiülevaade

Kirjeldus: Säärekrambid on äkilised, lühikesed, tahtmatud ja valulikud vasika lihaseosa, terve lihase või lihasrühma kokkutõmbed.
Põhjused: tavaliselt teadmata või kahjutu (nt tugev lihaspinge treeningu ajal, tugev vee- ja soolakadu higistamisest jne). Harvemini on vasikakrambid haiguse (nt hüpotüreoidism, diabeet, neerude nõrkus, veenilaiendid) või ravimite kõrvaltoime tunnusteks.
Mis aitab ägedatel juhtudel krampide vastu? Venitamine, õrn massaaž, soojusrakendused
Ennetamine: nt. regulaarne treening, õrn venitamine (enne sporti ja magamaminekut), piisav joomine, magneesiumirikas dieet, vajadusel magneesiumilisandite võtmine, nikotiini, kofeiini ja stimulantide nagu efedriin vältimine

Sääre krambid: Kirjeldus

Lihaskrambid tekivad enamasti jalgades ja siin eelistatavalt sääremarjas. Sääre krambid on seetõttu kõige levinum ja ilmselt ka tuntuim lihaskrampide vorm.

Lihaskrambidest tuleb eristada lihasspasme, st valutuid lihaskrampe. Eristada tuleb ka fastsikulatsioone – lihaskiudude nähtavad, ebaregulaarsed ja tahtmatud tõmblused ilma liikumisefektita (nt tõmblev silmalaud). Need ei ole valusad, kuid sageli ebameeldivad.

Vasikakrambid ja muud lihasspasmid tekivad eriti öösel ja ei ole haruldased. Peaaegu kõigil on aeg-ajalt lihaskrambid. Näiteks üle 90 protsendi noortest täiskasvanutest teatavad aeg-ajalt krampidest. Seejärel, kui inimesed vananevad, muutuvad lihaskrambid sagedamaks: 33–50 protsendil üle 65-aastastest inimestest esineb krampe regulaarselt (vähemalt kord nädalas).

Vasikakrambid: põhjused

Põhimõtteliselt jagavad meditsiinieksperdid vasikakrambid ja muud lihasspasmid sõltuvalt nende päritolust kolme kategooriasse:

Parafüsioloogilised krambid: Aeg-ajalt esinevad krambid raseduse ajal ja pärast füüsilist pingutust, mis on tavaliselt põhjustatud elektrolüütide ja veetasakaalu häiretest – näiteks tugevast higistamisest.
Sümptomaatilised krambid: need on kaasnevad haiguste sümptomid, nagu närvisüsteemi, lihaste või ainevahetuse häired. Ravimid võivad kõrvalmõjuna põhjustada ka lihaskrampe (nt vasikakrampe).

Sääre kramp tavaliselt kahjutu

Harvem on vasikakrambid mõne tõsise seisundi (nt hormonaalsed või ainevahetushäired, veresoonkonnahaigused, neeruhaigused) sümptom või ravimite kõrvalmõju.

Allpool on üksikasjalikum teave sääre- ja muude lihaskrampide võimalike põhjuste kohta.

Elektrolüütide ja vee tasakaalu häired

Dehüdratsioon

Magneesiumi puudus

Magneesiumipuudus (hüpomagneseemia) võib samuti põhjustada vasika krampe või lihasspasme. Mineraali alavaru võib tuleneda näiteks tasakaalustamata toitumisest või toitumisest, suhkurtõvest, alkoholismist või soole- ja neeruhaigustest. Defitsiit tekib sageli ka raseduse ajal, mil suureneb magneesiumivajadus.

Muud elektrolüütide häired

Kaaliumipuudus (hüpokaleemia) ja kaltsiumipuudus (hüpokaltseemia) on ka lihasspasmide võimalike põhjuste hulgas:

Hormoonide tasakaalu ja ainevahetuse häired

Erinevad hormonaalsed ja ainevahetushäired võivad põhjustada sümptomaatilisi lihaskrampe, kui need rikuvad vee ja elektrolüütide tasakaalu. Näited:

Hüpotüreoidism: hüpotüreoidismi tavalised nähud on halb jõudlus ja keskendumisvõime, kiire väsimus ja mäluhäired. Lisaks kipuvad lihased krampi minema.
Suhkurtõbi: Esialgsed sümptomid on suurenenud urineerimine ja tugev janutunne. Lihaskrambid (näiteks vasikakrambid) võivad siin tekkida algul elektrolüütide tasakaaluhäiretest, hiljem võivad need olla diabeetilise närvikahjustuse (polüneuropaatia) tagajärjed.
Neeruhaigused: Neerud mängivad keskset rolli vedeliku tasakaalu reguleerimisel. Neerude nõrkus või isegi neerupuudulikkus võib seetõttu vallandada muu hulgas krampe.

Lihas-skeleti haigused

Aeg-ajalt on sümptomaatilised lihaskrambid lihashaiguste (müopaatiate) tagajärg. Need haruldased häired võivad olla kaasasündinud või omandatud ja on tavaliselt seotud lihasnõrkusega. Mõnikord esineb ka kramplikku lihasvalu.

Närvisüsteemi häired

Neuroloogilised häired ja haigused, mis võivad olla seotud sümptomaatiliste lihasspasmidega, on järgmised:

Motoorsete neuronite haigused: need on haigused, mis hävitavad järk-järgult lihaste liikumist stimuleerivaid närvirakke. Kõige tavalisem vorm on amüotroofne lateraalskleroos. Selle sümptomiteks on lihasnõrkus, lihaste atroofia ja lihasspasmid.
Radikulopaatiad: need on närvijuurte haigused (lülisamba piirkonnas), mis on põhjustatud näiteks ketta herniast. Näiteks võivad olla kahjustatud närvid, mis kontrollivad jalalihaseid, mis võivad muu hulgas põhjustada lihaskrampe (nt sääremarja krampe).

Vaskulaarsed haigused

Ravimid ja stimulandid

On mitmeid ravimeid, mis võivad põhjustada lihasspasme. Need sisaldavad:

Teatud kõrge vererõhu ravimid: angiotensiin II retseptori blokaatorid (AT1 antagonistid) ja mõned beetablokaatorid.
Bronhodilataatorid, mida kasutatakse astma raviks, nt salbutamool
Tsisplatiin ja vinkristiin (vähiravimid)
Lovastatiin (vere kõrgenenud lipiidide taseme raviks kasutatavad ravimid)
Diureetikumid (diureetikumid, dehüdreerivad ravimid)
Tolkapoon (Parkinsoni tõve vastane ravim)
Rasestumisvastased tabletid ("rasestumisvastased tabletid")
Pürasiinamiid (tuberkuloosivastane ravim)
Raloksifeen (kasutatakse osteoporoosi ennetamiseks ja raviks)
Teriparatiid (osteoporoosi raviks)

Erinevad stimulandid (nagu amfetamiinid, kokaiin, kofeiin, nikotiin, efedriin ja pseudoefedriin) võivad samuti põhjustada lihaskrampe.

Vasikakrambid: ravi ja esmaabi

Kui krambid on ravimi kõrvaltoime, määrab arst võimalusel alternatiivse ravimi.

Esmaabi ägedate lihaskrampide korral

Venitus

Ägedatel juhtudel (nt lihaskrambid sportimise ajal või öine vasikakramp) aitab tavaliselt valulikku kramplikku lihast venitada – see võib sageli krambi peatada.

Kui aga reie ees on kramp, siis venitamine toimub järgmiselt: tõuse sirgelt, haara jalalabast ja tõmmake seda oma tagumiku poole – kuni tunnete venitust. reie ees. Kui see ühe jalaga alus on teie jaoks liiga kõikuv, saate teise käega seinast või toolist kinni hoida.

Õrn massaaž

Soojus

Lõõgastavalt mõjuvad krampis olevatele lihastele ka soojad kompressid ja kuumad vannid – või võib valutavatele lihastele panna kuumaveepudeli.

Muide: lihaskrampide vastu ei aita tavalised valuvaigistid nagu atsetüülsalitsüülhape (ASA) või paratsetamool.

Vasikakrambid: millal pöörduda arsti poole?

Sääre krambid ja muud lihasspasmid, mis esinevad ainult aeg-ajalt, on tavaliselt kahjutud. Siiski pöörduge kindlasti arsti poole, kui valulikud krambid on

esinevad sagedamini,
ei kao iseenesest ega venitamise ja õrna massaaži ja/või
Kaasnevad muud sümptomid, nagu iiveldus, tuimus, kipitus või piiratud liikumisulatus.

Teie esimene kontaktpunkt sellistel juhtudel on teie perearst. Vajadusel suunab ta teid spetsialisti juurde.

Vasika krambid: uuringud ja diagnoosimine

Kus krambid tekivad?
Millal ja kui sageli teil krambid esinevad?
Kui kaua umbes üks kramp kestab?
Kas on konkreetseid olukordi või sündmusi, mis võivad teie krampe vallandada?
Kas teil on muid sümptomeid (nt lihasnõrkus, tuimus, kõhulahtisus, külmatundlikkus, kaalutõus jne)?
Kuidas on lood teie alkoholitarbimisega?
Kas te kasutate mingeid ravimeid? Kui jah, siis milliseid?
Kas teil on mõni eelnev haigusseisund?

Füüsiline läbivaatus annab arstile ülevaate teie üldisest tervislikust seisundist. Ta võib palpeerida lihaste ja liigeste all ning testida lihaste reflekse. Lisaks otsib ta kõrvalekaldeid, mis võivad viidata lihaskrampide põhjustele (nt kuiv nahk ja limaskestad, samuti seisvad nahavoldid vedelikupuuduse või näo turse korral, tuhmid juuksed ja juuste väljalangemine kilpnäärme alatalitluse korral).

Elektrilise lihasaktiivsuse mõõtmine (elektromüograafia): seda saab kasutada lihashaiguse või närvihäire kontrollimiseks.
Närvijuhtivuse mõõtmine (elektroneurograafia): see võimaldab arstil testida perifeersete närvide funktsionaalsust ja tuvastada närvikahjustusi.

Edasised uuringud

Mõnel juhul on lihasspasmide (kahtlustatava) põhjuse kinnitamiseks või välistamiseks vajalik ka lihasbiopsia. See on vajalik näiteks amüotroofse lateraalskleroosi korral.

Muude häirete eristamine

Mida peab arst oma uuringutes arvestama: Muu päritolu valulikud lihaskontraktsioonid, samuti lihaskrampe meenutavad sümptomid tuleb eristada süsteemsetest lihaskrambidest. Nende hulka kuuluvad näiteks:

Tetania: termin viitab pidevale või perioodilisele lihaskrampile kogu kehas. Seega on need spasmid palju ulatuslikumad ja pikaajalisemad kui tavalised lihasspasmid. Lisaks kaasnevad nendega sageli korduvad lühikesed lihastõmblused. Tetaania vallandajad on rahhiit, krooniline neerupuudulikkus, pankreatiit, traumaatiline ajukahjustus ja oksendamine. Mõnikord jääb teetania põhjus teadmata (idiopaatiline teetania).
Jäik mehe sündroom (Stiff Person Syndrome): see on haruldane neuroloogiline haigus, mis on seotud kehatüve ja jäsemete aeglaselt suureneva lihaste jäikusega ning valulike krampidega.
Lihasisheemia: Suitsetaja jalaga (perifeersete arterite oklusiivne haigus, pAVK) patsientidel võib füüsilise pingutuse ajal tekkida säärevalu, kuna säärelihased ei ole piisavalt varustatud verega (verevoolu vähenemine = isheemia). See võib tunduda vasikakrambina, kuid see pole nii (lihaste kokkutõmbumine puudub!).

Vasika krambid: ennetamine

Järgmised näpunäited võivad aidata vältida aeg-ajalt tekkivaid vasikakrampe (ja muid lihaskrampe), nagu need, mis on põhjustatud treeningust või vedeliku ja elektrolüütide puudumisest:

õrn venitus: õrn venitamine enne treeningut ja enne magamaminekut muudab lihased ja kõõlused paindlikumaks. See vähendab tõenäosust, et nad tõmbuvad tahtmatult kokku (treeningu ajal või pärast seda või magamise ajal).
Ärge treenige pärast söömist: te ei tohiks treenida kohe pärast söömist.
Kofeiini ja nikotiini vältimine
Stimulantide vältimine: võimalusel peaksite vältima ka stimulante, nagu efedriin ja pseudoefedriin (nagu need, mis sisalduvad dekongestiivsetes külmetusravimites).
õiged jalatsid: mõnikord on lihaskrampide (nt jalakrambid või sääremarjakrambid) põhjuseks valed jalatsid (nt kõrge kontsaga pumbad) või jala vale asend, nagu jalg või lampjalgsus. Siis aitavad vastavad jalanõud ja vajadusel sisetallad.