Definitsioon - mis on õppimisstiil?
A õppimine stiil kirjeldab viisi, kuidas keegi omandab teadmisi ja oskusi. Termin õppimine stiil tuleneb 1970. aastate psühholoogia õppimise lähenemisviisidest. See põhineb asjaolul, et enamik inimesi eelistab väga konkreetseid isikupäraseid meetodeid õppimine, st stiimulite ja teabe kasutamine teadmiste omandamiseks. See tähendab, et erinevad inimesed toimivad muidu võrdsetes õppetingimustes erinevalt, sõltuvalt sellest, kas eelistatavat õppemeetodit pakutakse või mitte. Tuntud on üle kaheksakümne õppimisstiili mudeli, üks näide on Kolbi mudel.
Millised Kolbi järgi õppimisstiilid on?
Kolbi õpistiili mudel loodi 1985. aastal ja see on Saksamaal kõige enam levinud õppimisstiilide mudel. Kolb eristab nelja põhilist õppimisstiili. Nn lahutajad (avastajad) õpivad kogemustest ja peegeldatud vaatlustest.
Selle õppimisstiili tüübi tugevad küljed on selle selge võime ette kujutada. Lahkulööja suudab vaadata teatud olukordi erinevatest vaatenurkadest ja panna ennast inimeste kingadesse. Kolbi sõnul on lahkujad eriti huvitatud kunstist ja kultuurist ning on spetsialiseerunud sageli kunstivaldkondadele.
Assimilaator (mõtleja) soosib omakorda nii kajastatud vaatlust kui ka abstraktset kontseptualiseerimist. See tähendab, et assimilaator on eriti andekas teoreetiliste mudelite mõistmisel ja loomisel. Mõtleja kipub tegema induktiivseid järeldusi, st ta suudab vaatlustest järeldada üldisematele teadmistele.
See õppimisstiil on tihti parem asjade ja teooriatega tegelemiseks kui inimestega. Lähendaja (otsustaja) on õppimisstiili tüüp, mis sobib eriti hästi abstraktse kontseptualiseerimise ja aktiivse katsetamise jaoks. Konverentsi jaoks on eriti kasulik oma ideede teostamine.
Ta kipub tegema hüpoteetilisi deduktiivseid järeldusi. See tähendab, et lähendaja teeb loogilised järeldused ja saab uued väited. Sarnaselt assimilaatoriga tegeleb lähenev ka asjadega või teooriatega, mitte inimestega.
Majutaja (tegija / praktik) eelistab aktiivseid katsetusi ja konkreetseid kogemusi, millest ta saab õppida. Tema ülesandeks on tegevuste kujundamine. Samal ajal peitub tema tugevus probleemide ja konfliktide intuitiivses lahendamises, proovides ja ebaõnnestudes ning lõpuks neist õppides. Majutusteadlane eelistab fakte teooriatele.
- Millised õppestrateegiad on olemas?
- Õppimisprobleemid
- Õppimine
