Mis on HPV vaktsineerimine?
HPV vaktsineerimine on vaktsineerimine inimese papilloomiviiruse vastu. Muuhulgas peetakse neid kõige olulisemaks emakakaelavähi riskiteguriks. Lisaks soodustavad need mõnel juhul ka muid haigusi, nagu muud vähivormid (nt peenise vähk) ja kondüloomid.
Kuna HPV-vastane vaktsineerimine vähendab kõige olulisemat emakakaelavähi riskifaktorit, nimetatakse seda kõnekeeles "emakakaelavähi vaktsineerimiseks" või "emakakaelavähi vastu vaktsineerimiseks". See nimetus on aga vale, sest vaktsineerimine otseselt vähki ära ei hoia.
Vaktsiinid
- Kahesuunaline HPV vaktsiin kaitseb nakatumise eest kõrge riskiga HPV tüüpidega 16 ja 18, mis põhjustavad ligikaudu 70 protsenti kõigist emakakaelavähi juhtudest.
- Üheksast ravimist koosnev HPV vaktsiin kaitseb kõrge riskiga tüüpide 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58 eest, mis kokku põhjustavad ligikaudu 90 protsenti kõigist emakakaelavähi juhtudest. Teisest küljest kaitseb vaktsiin ka madala riskiastmega HPV 6 ja 11 tüüpide eest, mida peetakse kondüloomide (kondüloomide) peamisteks vallandajateks.
HPV vaktsiinid sisaldavad valke viiruse ümbrisest (kapsiidist). Kaitsesüsteem moodustab nende valkude vastu spetsiaalseid antikehi. Need võimaldavad kiiret ja sihipärast kaitset, kui inimene puutub pärast vaktsineerimist kokku patogeenidega.
Hästi talutavad on üldiselt mõlemad HPV-vaktsiinitüübid. Sellegipoolest võivad esineda kõrvaltoimed – nagu kõigi ravimite puhul. Need kahe HPV vaktsiini vahel peaaegu ei erine, taanduvad tavaliselt lühikese aja pärast iseenesest ega ole tavaliselt ohtlikud.
Väga sagedased kõrvaltoimed on:
- reaktsioonid süstekohas (punetus, valu, turse)
- Peavalu
- Lihasvalu (kahe HPV vaktsiin)
- väsimus (kahe HPV vaktsiin)
Sageli esinevate kõrvaltoimete hulka kuuluvad:
- Palavik
- Sügelus, lööve, nõgestõbi (kahesuunaline HPV vaktsiin)
- Sügelemine ja verejooks süstekohas (üheksa-suunaline HPV vaktsiin)
- Liigesevalu (kahesuunaline HPV vaktsiin)
- Pearinglus, väsimus (üheksa-suunaline HPV vaktsiin)
Harvemini esinevad mõnikord ka muud kõrvaltoimed, näiteks ülemiste hingamisteede infektsioonid (kaksikvaktsiin) või lümfisõlmede turse (mõlemad vaktsiinid).
Minestamine vastuseks süstile (mõlemad vaktsiinid) on võimalik, kui keegi üldiselt süsti kardab. Haigestunud inimesed peaksid enne vaktsiini saamist rääkima arstile süsti hirmust.
Mõnedel inimestel on HPV vaktsiini (mõlemad vaktsiinid) suhtes allergiline reaktsioon. See võib väljenduda näo ja/või hingamisteede turse. Sellisel juhul peaksite viivitamatult pöörduma arsti poole!
Puuduvad viited viljatusele või vaktsiinikahjustusele
Üldiselt pärast vaktsineerimist sportimiskeeldu ei ole, kuid tavaliselt on mõistlik pärast seda kohe mitte üle pingutada.
Kas surm on võimalik?
Varem on teatatud üksikutest surmajuhtumitest pärast HPV vaktsineerimist (umbes üks Saksamaal ja üks Austrias). Seni pole aga ühelgi juhul suudetud tõestada, et surma põhjustas vaktsineerimine.
Kui kaua on HPV vaktsineerimine kasulik?
Alaline vaktsineerimiskomisjon (STIKO) soovitab HPV vastu vaktsineerida kõiki lapsi vanuses üheksa kuni 14. eluaastat. Vaktsineerimata jäänud vaktsineerimised tuleks jälgida hiljemalt 18. eluaastaks ehk viimaseks päevaks enne 18. sünnipäeva. Tüdrukute ja/või naiste jaoks on inokuleerimine HPV vastu oluline, kuna see kaitseb emakakaelavähi eest. Siit saate teada, miks see on soovitatav ka poistele ja meestele.
Olgu tüdrukud või poisid: HPV vaktsineerimine tehakse võimalusel enne esimest seksuaalvahekorda, sest vahel nakatutakse HPV-sse esimese seksi ajal – ja võimalik, et ka eelmängu ajal!
Tüdrukute vaktsineerimissoovitus on kehtinud alates 2007. aastast ja HPV vaktsineerimine poistele alates 2018. aastast.
Miks on poiste vaktsineerimissoovitus?
- HPV-vastane vaktsineerimine vähendab peenise- ja pärakuvähi ning suu- ja kurgukasvajate riski (oraalseks!). Inimese papilloomiviirused on sageli seotud nende vähkide, nagu emakakaelavähi, arenguga.
- Üheksakordne HPV-vastane vaktsiin ei kaitse suguelundite tüükade eest mitte ainult tüdrukuid/naisi, vaid ka poisse/mehi.
- Kui tänu HPV vaktsineerimisele on mehed/poisid kaitstud inimese papilloomiviirusega nakatumise eest, ei anna nad selliseid viirusi edasi ka oma seksuaalpartneritele. See tähendab, et ka tüdrukud saavad kasu, kui poisid saavad HPV vaktsineerimise.
HPV vaktsineerimine täiskasvanutele?
Näiteks ei ole mõned noored täiskasvanud veel seksuaalvahekorras olnud. Siis saavutab HPV-vastane vaktsineerimine selles vanuses sageli ikkagi täie mõju.
Teatud asjaoludel on HPV-vastane vaktsineerimine siiski kasulik isegi juba seksuaalselt aktiivsele täiskasvanule. See võib juhtuda näiteks siis, kui keegi on juba nakatunud HPV 16-ga, kuid mitte veel teiste vaktsiinis sisalduvate HPV viirustega (nt kõrge riskiga HPV 18 tüüp). Siis kaitseb HPV vaktsineerimine asjaomast isikut ka pärast nakatumist vähemalt nende viirusetüüpide eest.
Millal võib/ei tohi vaktsineerida?
Teadaoleva ülitundlikkuse korral vaktsiini koostisosade suhtes ei tohi HPV vastu vaktsineerida.
Ägedate, raskete, palavikuga kulgevate haiguste korral tuleb HPV-vastane vaktsineerimine edasi lükata. HPV-vastast vaktsineerimist ei soovitata ka raseduse ajal.
Milline on HPV-vastase vaktsineerimise protseduur?
HPV vaktsineerimiseks pöördute näiteks lastearsti, üldarsti või günekoloogi poole. Arst süstib vaktsiini lihasesse (eelistatavalt õlavarre).
Alustades HPV vaktsineerimisseeriaga alates 15. eluaastast, on põhiimmuniseerimiseks vaja põhimõtteliselt kolme vaktsineerimisannust.
Iga vaktsineerimisannuse skeem varieerub veidi sõltuvalt kasutatavast HPV vaktsiinist. Dooside vahelised intervallid sõltuvad ka sellest, kas plaanitakse teha kaks või kolm vaktsiinidoosi. Vaktsineerimisseeria on mõttekas lõpetada aasta jooksul.
Mõned imestavad, kas neil on immuniseerimise ajal (mitu HPV vaktsineerimist) seksuaalvahekord keelatud. On oluline, et täielik HPV vaktsineerimine toimuks enne esimest seksuaalvahekorda. Nii et kõige ohutum on mitte seksida enne vaktsineerimise lõpetamist. Isegi kondoomid ei kaitse 100 protsenti HPV-nakkuse eest.
Kas vaktsineerimiseks on vaja revaktsineerimist?
Siiani pole lõplikult välja selgitatud, kas pärast täielikku põhiimmuniseerimist on mingil hetkel vajalik HPV-vastase vaktsineerimise korduv vaktsineerimine. Senised uuringutulemused näitavad, et vaktsiinikaitse kõrge riskiga HPV tüüpide 16 ja 18 vastu säilib tüdrukutel ja naistel ka 12 aastat pärast vaktsineerimist.
HPV vaktsineerimine pärast konisatsiooni
Konisatsiooni käigus lõikab arst emakakaelast välja koonusekujuliselt muutunud koe, mis muidu võib areneda emakakaelavähkiks. Risk, et rakumuutused tekivad hiljem uuesti, võib väheneda, kui naised saavad pärast konisatsiooni HPV-vaktsiini. Seda näitavad uuringud.
HPV vaktsineerimine: tõhusus
Kas nad ütlevad HPV-vastasele vaktsineerimisele jah või ei, on vanemate, noorukite ja noorte täiskasvanute otsustada, sest vaktsineerimine ei ole praegu kohustuslik.
Teadlased on HPV-vastase vaktsineerimise efektiivsust uurinud paljudes uuringutes. Kokkuvõttes vähendavad mõlemad HPV vaktsiinid märkimisväärselt nende kõrge riskiga viirusetüüpidega nakatumise riski, mis on kõige sagedamini seotud emakakaelavähi tekkega (HPV 16 ja 18). Üheksast ravimist koosnev vaktsiin kaitseb ka teiste HPV tüüpide eest, mis mõnikord põhjustavad emakakaelavähki.
Kaks suurt hiljutist uuringut näitavad ka, et HPV vaktsiin, mis on Euroopas heaks kiidetud alates 2006. aastast, võib tegelikult ära hoida emakakaelavähki:
- Briti uuring (2021) näitas ka HPV vaktsineerimise kaudu oluliselt vähenenud vähiriski. See näitas, et mida nooremad tüdrukud vaktsineerimise ajal olid, seda väiksem oli nende hilisem risk emakakaelavähi tekkeks.
Teised uuringud näitasid, et HPV vaktsineerimine võib ära hoida vähieelsete kahjustuste teket.
Kaitse teiste vähivormide ja kondüloomide eest
Üheksaannuseline vaktsiin takistab lisaks nakatumist kondüloomide peamiste vallandajatega (HPV 6 ja 11) ning teiste HPV riskitüüpidega. Kaheannuseline vaktsiin seda kaitset ei paku.
HPV-vastase vaktsineerimise efektiivsus sõltub sellest, kas lapsel on vaktsineerimise ajal juba HPV-nakkus. Inimene võib nakatuda HPV-viirustega isegi esimese seksuaalvahekorra ajal. Seega, kui HPV vaktsiini manustatakse juba seksuaalselt aktiivsetele noorukitele, võib see olla vähem efektiivne.
Ei asenda ennetavaid läbivaatusi!
HPV-nakkus esineb mõnikord vaktsineerimisest hoolimata, sest erinevad vaktsiinid ei ole tõhusad kõigi HPV viiruste vastu, vaid ainult nende HPV tüüpide vastu, mis põhjustavad kõige sagedamini sekundaarseid haigusi.
HPV-vastase vaktsineerimise kulud
Kohustuslikud haigekassad maksavad HPV-vastase vaktsineerimise eest üheksa- kuni neljateistkümneaastastele lastele ning ka vaktsineerimata jäänud 18. sünnipäevani. Reeglina teevad seda ka erahaigekassad. Parim on küsida oma kindlustusseltsilt eelnevalt.
Mis puudutab täiskasvanute HPV vaktsineerimist, siis katavad kulud ka mõned kindlustusseltsid. Ka siin tasub küsida.
Vaktsiinipuudus
Et teada saada, mida arstid teevad, kui need tarnepuudused HPV vaktsiine mõjutavad, lugege meie artiklit Vaktsiinipuudus.
