Akrofoobia: määratlus, ravi, põhjused

Mis on hirm kõrguse ees?

Kõrgusehirm (tuntud ka kui akrofoobia) viitab hirmule olla maapinnast teatud kaugusel. Olenevalt sellest, kui väljendunud hirm on, võib see tekkida juba redelil ronides. Kõrgusekartus on üks spetsiifilisi foobiaid – need on ärevushäired, mis piirduvad väga konkreetsete olukordade või objektidega.

Kõrgusekartus pole haruldane nähtus. Paljudel inimestel tekivad kõrgelt alla vaadates nõrgad põlved. Teatav austus kõrguse vastu on kaasasündinud ja loomulik kaitse. Isegi väikelastel on loomupärane hirm järsu ees. Katsetes kõhklevad isegi väikelapsed kaljunuki ees, kuigi selle kohal on klaasplaat ja sellest on võimalik ohutult üle roomata.

Evolutsioonilisest vaatenurgast tagab kõrgusekartus meie ellujäämise. Mõnel inimesel on aga kõrgusekartus nii tugev, et nad ei suuda isegi üle silla kõndida ega sõita. Kui hirm on põhjendamatult tugev ja see piirab kannatanute elukvaliteeti, on kõrgusekartus patoloogiline.

Kuidas kõrgusekartus väljendub?

Kardetud olukorras ilmnevad füüsilised ja psühholoogilised sümptomid. Spetsiifiliste foobiate tüüpilised füüsilised tunnused hõlmavad

  • hingamisraskused
  • higistamine
  • värisemine
  • südamepekslemine
  • Pingutuse tunne rinnus
  • Suukuivus

Psühholoogiliste tunnuste hulka kuuluvad ärevusega täidetud mõtted ja isegi hirm surma ees. Mõjutatud inimesed kardavad tasakaalu kaotamist ja kukkumist. Paljud kirjeldavad ka allatõmbumise tunnet.

Kõrgusehirm tekib näiteks sportlikul ronimisel. Lisaks kõrgusehirmule võivad haiged kannatada ka kukkumishirmu või kukkumishirmu all. Selles kontekstis tähendab kukkumishirm seda, et inimesed kardavad sportlikul ronimisel seinalt alla kukkuda. Kukkumishirmuga kardavad ronijad pärast kukkumist valusat lööki.

Kuidas ületada kõrgusehirm?

Spetsiifilisi foobiaid ravitakse psühhoterapeutiliselt. Eksperdid soovitavad kognitiivse käitumisteraapia osana peamiselt kokkupuuteteraapiat. Kõrgusehirmust üle saamiseks seisavad mõjutatud isikud oma hirmudega sel viisil silmitsi.

Samuti juhendab terapeut kannatajat, kuidas ärevushooga toime tulla – näiteks kuidas hingamisharjutuste abil end maha rahustada. Läbi korduva vastasseisu hirmutava olukorraga on võimalik kõrgusehirmust üle saada.

Äärmuslikel juhtudel võivad arstid kõrgusehirmu vastu võitlemiseks kasutada ravimeid.

Käitumisteraapial on hea võimalus edu saavutamiseks. Paljud kannatajad ootavad aga abi otsimisega väga kaua ja väldivad hoopis kõrgust. Vältimine aga suurendab hirmu. Tugeva kõrgusekartusega inimesed ei suuda siis enam isegi redeli teisele astmele ronida, et näiteks lambipirni vahetada.

Hirm valitseb siis nende elus. Mõni püüab end rahustada alkoholi, narkootikumide või ravimitega. Koos terapeudiga on võimalik see allakäiguspiraal katkestada ja akrofoobiast üle saada. Mida varem hakkate oma kõrgusehirmu ravima, seda paremad on teie võimalused elada hirmuvaba elu.

Mis on kõrgusekartuse põhjus?

Mõnikord võib kõrgusehirmu tagajärjeks olla mõni konkreetne hirmu tekitav sündmus, näiteks ohtlikust redelist ronimine või järsu lähedal kõndimine mööda kitsast rada.

Samal ajal saab aju jalgadelt teate, et seisad kindlalt. Need vastuolulised signaalid põhjustavad pearinglust. See peapööritus annab märku võimalikust ohust, näiteks järsust.