Mõiste alaväärsuskompleks võttis kirjandusest üle Alfred Adleri ja kirjeldab tänapäeval tõsiseid psühholoogilisi probleeme. Kahjuks kasutatakse eelarvamustena kompleksidena psüühikahäireid, mille korral kannataja tunneb end alaväärsena ja ebapiisavana. Ravi on varustatud psühhoterapeutilise sekkumisega.
Mis on alaväärsuskompleksid?
Alaväärsustundega koormatud isikud kannatavad paralleelselt negatiivse minapildi all. Ravi on varustatud psühhoterapeutilise sekkumisega. Alaväärsustundega koormatud isikud kannatavad paralleelselt negatiivse minapildi all. Nende saavutused ja õnnestumised ei tundu neile kunagi piisavad, sest nad esitavad endale täitmatuid nõudmisi. Mõjutatud isikud kipuvad olema perfektsionistid, riputavad end väidetavate iseloomu nõrkuste küljes ja reageerivad masendavalt, kui nende tegevus ei vasta nende endi kõrgetele nõudmistele. See kannustab neid üha uutele, üha ekstreemsematele tipptegemistele, millega kaasnevad aga psühholoogilised ja füüsilised haigused. Paljud kannatajad on suitsiidsed ja kannatavad soost tulenevate sümptomite all, nagu agressiivsus, kui neid kritiseeritakse, söömishäired ja sõltuvused. Need, kes kannatavad alaväärsuskomplekside all, tõmbuvad teistega vastasseisu vältimiseks sageli endasse. Sotsiaalse kontakti puudumine ja üksindus on tagajärjed, mis veelgi tugevdavad alaväärsuskomplekse.
Põhjustab
Alaväärsuskomplekside põhjused, nagu kõigi psüühikahäirete puhul, on leitud lapsepõlv. Sigmund Freudi uuringute kohaselt kannatasid mõjutatud isikud juba varakult vanemate armastuse ja hoolitsuse puudumise ning nende saavutuste ebapiisava tunnustamise all. Freudi sõnul on alaväärsuskomplekside põhjuseks tüüpilised vanemate vead, nagu imetamine, lapse jaoks liiga vähe aega ja empaatilise toe puudumine. Mõjutatud inimesi kritiseeriti sageli lapsena ja neid kiideti harva. Paul Häberlin lisab Freudi teooriatele väite, et laste liigne rikkumine soosib ka hilisemaid alaväärsuskomplekse. Sest kui rikkumine puuduks, otsiks laps ja täiskasvanu hiljem alati seda tunnustust, mis on tervislikes suhetes võimatu. Isegi täiskasvanueas ja hoolimata sageli tähelepanuväärsest karjäärist otsivad mõlemad põhjused mõjutatud inimesi pidevalt tunnustust ega saa edu nautida. Nende pidev ebakindlus ja peaaegu sunnitud harjumus võrrelda end kõiges, mida teevad, muudavad kannatajad masendunud autsaideriteks.
Selle sümptomiga haigused
- Söömishäired
- Rasvumine
- Piiri sündroom
Diagnoos ja kulg
Oluline on eristada tavalisi kahtlusi enda saavutuste osas liialdatud negatiivsest minapildist ja patoloogilistest alaväärsuskompleksidest. Patoloogiliste alaväärsuskomplekside diagnoosi saab panna ainult siis, kui kahjustatud inimene otsib endale abi. Abipalvega visiit psühholoogi või psühhiaatria polikliiniku juurde annab teavet psüühikahäirete esinemise ja alaväärsuskomplekside tõsiduse kohta. Alaväärsuskomplekside professionaalne diagnoosimine viiakse läbi ühe või kahe mitme tunni jooksul, täites standardiseeritud küsimustikud ja mitu intervjuud psühhiaatrite või psühhoterapeutidega. Sel viisil kindlaksmääratud tulemuste põhjal ravi algatatakse. Mõnel juhul on alaväärsuskompleksid sümptomiks a isiksusehäire nagu piiripealne, sel juhul on sissenõudmine küsitav. Kui alaväärsuskompleksid ilmnevad iseseisvate probleemidena, tuleb eneseabi ja psühhoteraapia lubavad häid väljavaateid.
Tüsistused
Alaväärsustunnet võib seostada erinevate psühholoogiliste häiretega või kui neid ei ravita, võivad need kujuneda suuremateks probleemideks. Näiteks on võimalik, et alaväärsustunne võib muutuda sotsiaalseks ärevuseks. Hindamisärevusega inimesed kardavad, et teised hindavad neid halvasti. Isegi kui nad teavad, et see hirm on liialdatud või alusetu, ei saa nad sellest sageli lahti saada. Sotsiaalne ärevus põhjustab kannatajaid sageli taganemist ja väldib olukordi, kus teised võivad neid hinnata. Väärtusetuse või süütunde tunne võib halvendada ka tööl, koolis või üldiselt teiste inimeste silmis esinemist. Mõnel juhul ei saa sooritust lihtsalt otsustaval hetkel kätte saada (näiteks eksamil), kuigi inimene on täiesti võimeline vastavalt ka teistes olukordades toimima. Alaväärsustunde tagajärjel või nende põhjusena on võimalikud ka muud vaimsed häired. Nende hulka kuuluvad depressiivsed häired ja erinevad isiksushäired. Siinkohal võivad olla võimalikud täiendavad komplikatsioonid, nagu loidus või enesetapp. Alaväärsustunnet omavad inimesed tajuvad mõnikord ennast või oma probleeme liiga ebaolulistena. Kannatanute jaoks on seetõttu oluline oma probleemidesse ja kaebustesse tõsiselt suhtuda ning endale lubada rääkima arstile või terapeudile nende kohta.
Millal peaks arsti juurde minema?
Alaväärsuskomplekside korral on raske ennustada, millal on vajalik meditsiiniline ravi. Sageli saavad kannatanu autsaiderid ja sõbrad olukorda hästi hinnata ja patsiendile nõu anda. Kui alaväärsuskompleksid esinevad peamiselt teismeliseeas ja on seotud puberteediga, pole arsti külastamine tavaliselt vajalik. Selles vanuses on teismelised tavalised alaväärsuskomplekside all. Kui need jäävad piiridesse ja on seotud halvaga nahknäiteks pole vaja meditsiinilist ravi. Alaväärsuskomplekside osas tuleb pöörduda arsti poole, kui elus on tõsiseid piiranguid seisund. Seda näiteks juhul, kui patsient tõmbub alaväärsuskomplekside tõttu tagasi ja ei osale enam sotsiaalsetel koosviibimistel. Alaväärsuskomplekside ravimiseks psühholoogiliste kaebuste korral on vajalik ka psühholoogi ravi või depressioon. Kiiret meditsiinilist abi on vaja, kui patsient ise ennast tekitab valu. Enesevigastav käitumine võib viima tõsiste tagajärgedeni ja neid tuleks ravida võimalikult kiiresti. Üldise rahulolematuse korral tasub alaväärsuskompleksi põhjuste väljaselgitamiseks ja ravimiseks tavaliselt külastada arsti.
Ravi ja teraapia
Alaväärsuskomplekside ravisambad on psühhoteraapia ja eneseabi. Eneseabi seisneb ideede vahetamises teiste kannatajatega ja usaldusväärse inimesega konsulteerimisega, kes võiks anda erapooletuid ja objektiivseid hinnanguid ametialasele tulemuslikkusele. Avaldus mõjutatud isiku töö kohta peaks olema neutraalne ja põhjendatud. Kuna patsientidel on enamasti probleeme teistelt nende soorituse hindamise küsimisega ja selle aktsepteerimisega objektiivsus Selle avalduse kohaselt peaksid sellele sammule eelnema esialgsed psühhoterapeutilised arutelud. Alaväärsuskomplekside korral käitumuslik teraapia on tavaliselt parim valik. Esiteks uuritakse põhjuseid ja küsitakse aeglases mõtlemises realistlikult kahtluse alla. Sellele järgnevad ülesanded uue käitumise õppimiseks ja igapäevaelus õpitu kogemiseks. Eesmärk psühhoteraapia on luua tervislik enesekindlus.
Väljavaade ja prognoos
Alaväärsuskomplekside ületamine ilma kõrvalise abita on keeruline, kuid mitte võimatu. Tavaliselt tulenevad need varakult haridusvigadest lapsepõlv. Kui kannatuste surve on väga tugev, tuleks otsida psühhoterapeudi abi. Sellest hoolimata saavad mõjutatud inimesed õppida oma madala enesehinnanguga paremini toime tulema. Kõige lihtsam on alaväärsuskompleksidest üle saada, kui haiged saavad oma hirmudega silmitsi seista. Seda meetodit kasutatakse ka vastasseisuteraapias. Enda väärtust tunnet saab suurendada psühholoogiliste trikkidega. Positiivsed jaatused, st regulaarselt ette kantud positiivsed tõekspidamised aitavad üle saada ja teevad rohkem rahulolu. Pideva kordamise kaudu kinnistuvad need fraasid kindlalt alateadvusse. Deklameerimist saab toetada, kirjutades need päevikusse. Kasulik on teada, et ühelgi inimesel pole sünnist saati teatud väärtust. Enda võrdlemine teistega viib tavaliselt negatiivse spiraalini. Pessimist leiab endas alati midagi valesti. Kes sellistest mõtetest põhimõtteliselt hoidub, elab kergemini ja vabamalt. Alaväärsuskompleksid ja kalduvus perfektsionismile tekivad sageli koos. Need, kes lubavad korraks ka vigu ega reageeri väidetavalt enda põhjustatud takistustele kohe taganemisega, võivad vabaneda paljudest probleemidest. Kui aga alaväärsustundega kaasneb vaimuhaigus, peab neid ravima arst.
Ennetamine
Vanemad kaitsevad oma lapsi alaväärsuskomplekside eest, sisendades tervislikku minatunnet, olles oma lastes armastavad interaktsioonidja võttes nende tundeid tõsiselt. Tervislik kiitus ja kriitika on tervisliku psüühika võtmed.
Siin on, mida saate ise teha
Alaväärsuskomplekside korral ei ole vaja kohe psühholoogi poole pöörduda. Enamasti aitab sõprade, pere või mõne muu usaldusväärse inimesega vestluste selgitamine. Mõjutatud isik ei tohi mingil juhul end sulgeda ning olla oma probleemi suhtes avatud ja aus. Siin saab külastada ka eneseabi rühmi, kes saavad ravida alaväärsuskomplekse. Kannataja peaks lõpetama sellise tegevuse viima alaväärsuskompleksidele. See hõlmab näiteks televiisorist saadete vaatamist, milles esitatakse ebaautentsed soovitavad mõõtmed. Need avaldavad eriti negatiivset mõju lastele ja noorukitele ning võivad viima valede ideede juurde. Samamoodi tuleks katkestada kontakt alaväärsuskompleksidesse panustanud inimestega. Paljudel juhtudel aitavad sümptomid kõrvaldada raamatud ja kogemuste jagamine. Samamoodi on alati kasulik orienteeruda tervislikule elurütmile. See hõlmab ennekõike tervet dieet ja palju füüsilist tegevust. Kogemuste vahetust saab anonüümselt teha ka Internetis ning see võib aidata lahendada ka alaväärsuskompleksi. Täiskasvanud peaksid õpetama lastele alati mõistlikku enesehinnangut ja kaitsma neid alaväärsuskomplekside eest.
