Lühiülevaade
- Mis on anaalfistul? Ühenduskäik soolestiku viimase osa (anaalkanali) ja välisnaha vahel päraku piirkonnas.
- Põhjused: Anaalfistul tekib sageli seoses mäda kogunemisega päraku piirkonda (pärakuabstsess), kuid see võib tekkida ka iseenesest. Teatud haigused, nagu krooniline põletikuline soolehaigus, suhkurtõbi, immuunpuudulikkus (nt HIV), verehaigused ja elustiiliharjumused (nt suitsetamine, pikaajaline istumine) võivad suurendada anaalfistuli tekkeriski.
- Ravi: pärakufistul ei parane iseenesest ega ainult ravimeid kasutades. Ravi koosneb operatsioonist ja sellele järgnevast haavahooldusest.
- Sümptomid: eritumine, mädane või väljaheidet sisaldav eritis, valu (soole liikumise ajal, istudes), turse ja/või sügelus päraku piirkonnas, võimalikud mittespetsiifilised sümptomid nagu palavik, väsimus, väsimus
- Diagnostika: Välise pärakupiirkonna uurimine (päraku fistuli põhjas nähtav suu), palpatsioon, fistuli trakti sondeerimine, võimalik, et pärasoole endoskoopia (proktoskoopia) või kolonoskoopia kaasuvate haiguste (nt polüübid, divertikulid, kasvajad) välistamiseks , võimalik, et pärasoole ultraheliuuring
Mis on anaalfistul?
Anaalfistulis moodustub anaalkanali (sisemise) limaskesta ja päraku ümbritseva (välimise) naha vahele ühendusjuha. Anaalfistulid on sageli põhjustatud põletikulistest muutustest pärasoole piirkonnas, näiteks mäda kogunemise tõttu (pärakuabstsessid).
Mõned anaalfistulid on avatud, teised lõpevad pimesi. Fistuli avaus paikneb kas välisnahal ja lõpeb seestpoolt pimesi või jääb avaus soole limaskestale ilma, et fistuli kanal ulatuks välisnahani.
Anaalfistulid paiknevad erinevalt:
- Naha sees ja sulgurlihaste all (subanodermaalne)
- Sisemise ja välise sulgurlihase vahel (intrasfinkteerne)
- Kurss läbi mõlema sulgurlihase (transsfinkteriline)
- Algab otse sulgurlihase kohal ja avaneb päraku piirkonnas (suprasfinkteerne)
- Alustades anaalkanalist kaugemal ilma sulgurlihase vahetus läheduses (ekstrasfinkteerne)
Kõige levinumad on intrasfinkterilised anaalfistulid, mis kulgevad kahe sulgurlihase vahel, ja transsfinkterilised pärakufistulid, mis kulgevad läbi nii sisemise kui ka välimise sulgurlihase.
Sagedus
Kust pärakufistul pärineb?
Anaalfistul tuharatel tekib kõige sagedamini seoses mäda kogunemisega päraku piirkonda (pärakuabstsess). Pärakuabstsess on omakorda sageli põhjustatud nn proktodeaalnäärmete põletikust. Need väikesed algelised näärmed asuvad pärakus välise ja sisemise sulgurlihase vahel. Nende erituskanal avaneb anaalkanalisse. Meestel on tavaliselt rohkem proktodeaalseid näärmeid kui naistel.
On mitmesuguseid haigusi ja tegureid, mis suurendavad anaalse abstsessi ja sellega seotud anaalfistuli riski, näiteks:
- Krooniline põletikuline soolehaigus, nt Crohni tõbi, haavandiline koliit
- suhkurtõbi
- Vereloomesüsteemi haigused (nt leukeemia)
- Immuunpuudulikkusega seotud haigused (HIV-infektsioon)
- suitsetamine
- Rasvumine (rasvumine)
- Valdavalt istuv töö
- Pikaajaline istumine (tõukamine) roojamise ajal
Anaalfistul – mida teha?
Kui esineb pärakuabstsess, avab arst kirurgilise protseduuri käigus mäda kogunemise. See tühjendab mäda. Järele jääb haavaõõnsus, mis loputatakse hoolikalt desinfitseeriva lahusega. Haav jääb pärast operatsiooni avatuks (st seda ei õmmelda) ja täidetakse marlitamponaadiga. Pärast seda on vajalik hea haavahooldus.
Anaalse fistulite raviks on erinevaid kirurgilisi tehnikaid. Operatsiooni tüüp sõltub fistuli käigust koes.
Väga harvadel ja rasketel anaalfistuli juhtudel on vaja ajutiselt luua kunstlik pärak. See hõlmab seda, et kirurg ühendab soolestiku otsa kõhu välise nahaga. Enamikul juhtudel viiakse sool tagasi oma loomulikku väljalaskeavasse päraku juures niipea, kui paranemisprotsess seda võimaldab.
Anaalfistulite puhul on ka uuemaid ravimeetodeid, nagu laserteraapia, teatud koeliimid (fibriinliim) või tüvirakkude kasutamine. Nende protseduuride edukusest teatakse aga vähe, mistõttu need ei kuulu kehtestatud standardprotseduuride hulka.
Järelravi
Pärast anaalfistuli kirurgilist ravi on hoolikas haavahooldus järelravis väga oluline. Siia kuuluvad näiteks istumisvannid nahka rahustavate lisanditega (nagu kummel) ja loputamine desinfitseerivate lahustega (nt H2O2 või etakridiin).
Soole liikumise ajal tekkiva valu vältimiseks ja haavapiirkonna kaitsmiseks on oluline ka see, et väljaheide jääks võimalikult pehme. Seda on võimalik saavutada väljaheidet lõdvestavate ainete (nt laktuloos) kasutamisega. Veenduge ka, et sööte kiudainerikast dieeti ja jooge palju vedelikku – eelistatavalt mineraalvett või magustamata taimeteed.
Anaalfistul ei parane iseenesest ja vajab alati arstiabi. Ravimata jätmise korral võib anaalfistul olla ohtlik, eriti kui esineb bakteriaalne infektsioon. Kui organism ei suuda ise haigustekitajatega võidelda, on halvimal juhul oht saada veremürgitus (sepsis).
Lisaks jätkab ravimata fistul päraku kasvu ja raskendab järgnevat ravi. Teatud asjaoludel võib päraku sulgurlihas olla nii mõjutatud, et kontroll väljaheite üle kaob. See viib fekaalipidamatuseni.
Sümptomid
Anaalse fistul põhjustab erinevaid sümptomeid. Sageli tekib valu roojamise ajal ja istudes. Kui fistul on avatud, märkavad haiged tavaliselt ka eritist päraku piirkonnas. Need on vesised, verised või mädased ja võivad sisaldada ka väljaheiteid.
Kui pärakufistuli põhjustab pärakuabstsess, tunnevad haiged mõnikord pärakupiirkonnas valulikku turset. Nakkus põhjustab ka üldisi sümptomeid, nagu palavik, halb enesetunne ja väsimus.
Diagnoos
Uuringu käigus uurib arst kahjustatud piirkonda ja palpeerib seda hoolikalt. Mõnel juhul tunneb ta fistuli trakti kõva nöörina.
Kui pärakupiirkonna välispinnal on näha fistuli ava, sondeeritakse tavaliselt fistuli trakti. See võimaldab arstil kindlaks teha, kuidas fistul kulgeb ja kas see on läbitav. Mõnel juhul – näiteks kui fistuli trakti ei saa täielikult sondeerida – kasutab arst selle avatuse kontrollimiseks värvainelahust.
Pärasoole sisestatud ultrahelisondi (transrektaalne sonograafia) abil saab tuvastada fistuli kulgu ja võimaliku pärakuabstsessi.
Kui kahtlustatakse teatud kaasuvaid haigusi (näiteks kasvajad) või kui eelnevad uuringud ei anna selget leidu, tehakse harvadel juhtudel magnetresonantstomograafia (MRT).
Prognoos
Anaalfistuli kulg sõltub ka selle anatoomilisest asukohast ja sellest, kas see esineb esimest korda või on seda juba korduvalt ravitud. Sagedased operatsioonid päraku piirkonnas võivad kahjustada sulgurlihast ja põhjustada roojapidamatust. Roojapidamatuse risk on suurem vanematel lapsi saanud naistel kui teistel inimrühmadel.
Ennetamine
Anaalse fistulite vältimiseks ei ole konkreetseid meetmeid. Teatud haiguste ja pärakufistuleid soodustavate tegurite riski saab aga teatud määral vähendada.
Järgmised meetmed on kasulikud soodsate tegurite vastu võitlemiseks:
- Vältige ülekaalulisust. Rasvumine on muu hulgas diabeedi riskitegur.
- Korraliku seedimise tagamiseks sööge iga päev tervislikku, tasakaalustatud toitu, milles on palju kiudaineid, värskeid puu- ja köögivilju ning jooge rohkelt vedelikku (mineraalvesi, taimeteed).
- Veenduge, et teete igapäevaselt piisavalt trenni. Valdavalt istuv tegevus suurendab anaalfistuli riski. Seisulauad ja reguleeritava kõrgusega lauad pakuvad võimalust töötamise ajal asendit muuta.
