Lühiülevaade
- Põhjused ja riskitegurid: Sageli vanusega seotud kulumine; liigne kasutamine spordist, raske füüsiline töö või rasvumine suurendab riski. Kettahaigus, skolioos, osteoporoos, muud võimalikud põhjused.
- Sümptomid: Seljavalu, mida ei saa täpselt lokaliseerida, sageli ägeneb päeval ja pingutusel. Hommikune lülisamba jäikus. Võimalik kiirgus jalgadele või kaelale.
- Ravi: valuvaigistid, füsioteraapia, seljatreening. Teatud asjaoludel närvide skleroteraapia või operatsioon.
- Prognoos: Pikaajalise raviga saab sümptomeid, eriti valu, sageli leevendada. Vaid harva jääb valu krooniliseks.
- Ennetamine: Seljaprobleeme saab vähemalt mingil määral ennetada tasakaalustatud regulaarse treeninguga. Teatud õrnad töövõtted võivad kutsehaigusi ära hoida.
Mis on tahk sündroom?
Kulumise põhjuseks on näiteks vanusest, suurest füüsilisest koormusest või pikaajalisest ülekaalust tingitud kulumine. Mõnel juhul mõjutab sümptomite kompleks ka intervertebraalseid kettaid.
Juba 1911. aastal avastasid arstid seljavalu võimaliku põhjusena fasseeritud liigesed. Mõned eksperdid kahtlustavad, et tahkliiges on seotud vähemalt umbes 80 protsendiga selgroolülide valudest – ja seetõttu on see sageli põhjus, miks seljavalu tõttu arsti juurde minnakse.
Sõltuvalt kahjustuse asukohast eristatakse nimme-, emakakaela- ja rindkere tahke sündroomi. Kõige tavalisem on nimmepiirkond, mille puhul on kahjustatud lülisamba nimmeosa. Emakakaela puhul on kahjustatud lülisamba kaelaosa ja rindkere tahkude sündroomi korral rindkere lülisammas.
Anatoomia: mis on tahkliigesed?
Lülisammas koosneb 33 selgroolülist. Kõik selgroolülid koosnevad selgroo kehast, mis on tagaküljelt ühendatud selgrookaarega. Lülisamba kaar ümbritseb seljaaju. Intervertebraalsed kettad asetsevad lülikehade vahel nagu väikesed padjad. Need tagavad selgroolülide vahelise kauguse, neelavad lööke ja eelkõige võimaldavad selgroolülidel üksteise vastu liikuda.
Põhjused ja riskifaktorid
Fasetsündroomi põhjuseks peetakse lülisamba liigeste kulumisega seotud kahjustusi. Vanusega seotud liigeste kulumine on kõige levinum põhjus. Seda lülisambaliigese osteoartriiti soosib aga riskiteguritena ka liigne stress, näiteks spordi, raske füüsilise töö või pikaajaline ülekaal. Võimalikud on ka kahjustused, mis on põhjustatud õnnetustest või seljaoperatsioonidest.
Teine võimalik põhjus on tsüstid või nn ganglionid tahkliigese lähedal. Ganglion on sidekoe kasv. Tavaliselt areneb see välja suure stressiga piirkondades, st peamiselt nimmelülides (nimme tahkude sündroom). Naised kannatavad mõnevõrra sagedamini. See on haiguse eriti valus vorm.
Fasetsündroomi võimalikud põhjused on ka selgroolülide ummistused, liigese ebastabiilsus või refleksi lihaspinged, mis sageli tulenevad lülisamba ülekoormusest või ebastabiilsusest.
Harvem on fasetsündroomi põhjuseks ka sünnist saati esinenud selgroo kasvajad või väärarengud.
Kas faceti sündroomi tunnistatakse raskeks puudeks?
Sobiva ravi korral ei ole tavaliselt vaja tuvastada puude raskusastet (GdB) – see tähendab rasket puuet. See on vajalik ainult üksikjuhtudel ja väga harva, kui tahk-sündroom jääb krooniliseks koos püsiva valuga.
Mõnel juhul on tuvastatud kuni 20-protsendiline puude määr. See ei ole siiski soovituslik väärtus, vaid sõltub konkreetsest juhtumist.
Kuidas fasetsündroom avaldub?
Lisaks on fasetsündroomi taustal võimalikud puusaliigese kaebused ja isegi jalakrambid. Valu kiirgub seejärel tõenäoliselt jalgadesse ja intensiivistub, kui selg on üle venitatud. Kuid valu suureneb ka lülisamba pingestamisel. Üldiselt põhjustavad tahkude sündroomi sümptomid sageli tõsiste piirangute igapäevaelus, kui neid ei ravita.
Uuringud ja diagnoosimine
- Kus on valu kõige tugevam?
- Kas valu kestab püsivalt (pidev valu)?
- Kas teil on olnud varasemaid valu episoode?
- Milliseid ravimeetodeid on proovitud?
- Kui palju mõjutab valu teie igapäevaelu?
- Kas on mingeid konkreetseid käivitajaid?
- Kas teil on muid kaasnevaid kaebusi?
- Kas teil on praegu psühholoogiline stress?
Lisaks kasutatakse sageli standardiseeritud valuküsimustikke.
Samal ajal ei esine aga tavaliselt närvisüsteemi kõrvalekaldeid (neuroloogilised kõrvalekalded), nagu reflekside defitsiit, sensoorsed häired või halvatus. Selliste sümptomite esinemine on hoiatusmärgiks muudest lülisambahaigustest, nagu ketta herniatsioon või raske spondülolistees, mille korral üksikud selgroolülid nihkuvad ette või taha.
Teine tahk-sündroomi tuvastamise meetod on lokaalanesteetikumide esialgne süstimine liigesepiirkonda (diagnostiline tahkude blokaad). See tuimestab teatud närve (seljaajunärvide ramus dorsalis). See on koht, kus tavaliselt edastatakse valusignaale. Süstimine peab toimuma kuvamisprotseduuri, nagu CT või MRI, kontrolli all.
Ravi
Esialgu püütakse tavaliselt fasetsündroomi ravida konservatiivsete (mittekirurgiliste) meetoditega. Eksperdid usuvad, et valu ei saa leevendada mitte ainult puhkusega, vaid ka teatud treeningvormidega, näiteks füsioteraapiaga.
Harjutuste eesmärk on ühelt poolt lihaseid tugevdada, aga teisalt ka neid venitada ja koordinatsiooni parandada. Patsiendid õpivad valuga toime tulema ja sellega võitlema.
Teine ravivõimalus on lokaalanesteetikumi süstimine kortisooniga või ilma selleta tahkliigese lähedale või otse liigesesse. See tahk-infiltratsioon tuleb asetada väga täpselt. Seetõttu kontrollib arst süstenõela asendit pildistamise abil.
Kui fasetsündroomi sümptomid konservatiivsetele teraapiameetoditele vaatamata püsivad, on võimalik ka operatsioon, mille käigus kangestatakse lülisambaosa või implanteeritakse näiteks lülikehade vahele vahetükid.
Haiguse kulg ja prognoos
Fasetsündroomi prognoos ja valust vabanemise võimalus sõltuvad eelkõige sündroomi aluseks olevatest selgroo muutustest. Sageli on valu püsivat leevendamist võimalik saavutada järjepideva raviga. See ja hea elukvaliteet on fasetsündroomi ravi peamine eesmärk.
See, kui kaua võib fasetsündroomi korral töötada või kas ta on võimeline töötama hoolimata valust, sõltub individuaalsetest sümptomitest ja sobivast ravist. Selle kohta ei saa teha üldisi väiteid.
Ennetamine
Vanusega seotud kulumist saab ära hoida vaid teatud piirini. Abiks on liigsete kilode ja ühekülgse stressi vältimine.
Raskete koormate kandmisel ja rasket füüsilist tööd tehes on palju pingeid leevendavaid ja liigestele kergeid võtteid ja abivahendeid – mis näiteks hoiab ära kutsehaigestumise ja tööaja kaotamise.
