Seal on arvukalt klassifitseerimisi või jaotusi depressioon. Need jagunevad:
- Psühhogeenne depressioon - neurootilised või reaktiivsed depressiivsed häired.
- Endogeenne depressioon - dispositsiooniline ehk päritud.
- Somatogeenne depressioon - orgaaniline, füüsiline või põhjustatud muudest põhihaigustest.
Teine klassifikatsioon põhineb eeldataval depressiooni põhjusel:
- Primaarne depressioon - depressioon, millel pole ilmseid füüsilisi ega psühholoogilisi põhjuseid.
- Sekundaarne depressioon - depressioon, mis tekib narkojoobe / võõrutamise tõttu või mõne muu haiguse või ravimite kasutamise tagajärjel
Teine klassifikatsioon, mis põhineb ka oletataval põhjusel, jagatuna:
- Endogeenne depressioon - tekib nagu primaarne depressioon "seestpoolt".
- Reaktiivne depressioon - seda nimetatakse ka eksogeenseks depressiooniks - tekib drastiliste sündmuste tõttu nagu lahutus, töötus, surm jne.
Teine klassifikatsioon (DSM-IV-TR) põhineb depressiooni raskusastmel:
- Suur depressioon (inglise keeles major depressive disorder).
- Väike depressioon (ingl k. Depressiivne häire).
RHK-10 rahvusvahelises klassifikatsioonisüsteemis (V peatükk “Psüühika- ja käitumishäired, afektiivsed häired - F30-F39”) on depressiivsed häired määratletud kui kindla kestusega psühhopatoloogilised sündroomid “afektiivsete häirete” diagnostilises kategoorias:
- F30 Mania episood
- F31 Bipolaarne afektiivne häire
- F32 Depressiivne episood
- F33 Korduv depressiivne häire
- F34 Püsivad afektiivsed häired
- F38 Muud afektiivsed häired
- F39 Täpsustamata afektiivsed häired
