Kähedus: põhjused ja kodused abinõud

Lühiülevaade

• Kirjeldus: vähendatud helitugevusega kare, käre hääl. Kähedus võib olla äge või krooniline.
• Põhjused: nt hääle ülekoormus või väärkasutus, külmetushaigused, häälepaelte sõlmed või halvatus, kasvajad häälepaeltel, närvikahjustus, pseudokrup, difteeria, äge bronhiit, krooniline bronhiit, KOK, tuberkuloos, reflukshaigus, allergiad, stress, ravimid
• Kodused abinõud: Sõltuvalt päästikust võib aidata mitte süüa liiga kuuma või vürtsikat toitu, juua soojasid jooke, imeda pastille, teha kurgule sooja kurgukompressi, tagada kõrge õhuniiskus; võib kasutada ka eeterlikke õlisid.
• Millal pöörduda arsti poole: üle kolme nädala kestva või korduva häälekäheduse korral, külmetusnähtudeta ägeda häälekäheduse korral, millega kaasneb pakitsus- või õhupuudustunne, lastel, kui häälekähedusega kaasneb haukuva köha.
• Uuringud: sealhulgas patsiendi küsitlus, füüsiline läbivaatus, farüngoskoopia/tampooniproov, larüngoskoopia, koeproovide võtmine, vereanalüüs, kopsufunktsiooni test, gastroskoopia, kompuutertomograafia (CT)
• Teraapia: olenevalt põhjusest, nt ravimitega, kõneteraapia või kirurgiaga.

Käheduse kirjeldus

Lühiülevaade

• Kirjeldus: vähendatud helitugevusega kare, käre hääl. Kähedus võib olla äge või krooniline.
• Põhjused: nt hääle ülekoormus või väärkasutus, külmetushaigused, häälepaelte sõlmed või halvatus, kasvajad häälepaeltel, närvikahjustus, pseudokrup, difteeria, äge bronhiit, krooniline bronhiit, KOK, tuberkuloos, reflukshaigus, allergiad, stress, ravimid

Kodused abinõud: Sõltuvalt päästikust võib aidata mitte süüa liiga kuuma või vürtsikat toitu, juua soojasid jooke, imeda pastille, teha kurgule sooja kurgukompressi, tagada kõrge õhuniiskus; võib kasutada ka eeterlikke õlisid.

Millal pöörduda arsti poole: üle kolme nädala kestva või korduva häälekäheduse korral, külmetusnähtudeta ägeda häälekäheduse korral, millega kaasneb pakitsus- või õhupuudustunne, lastel, kui häälekähedusega kaasneb haukuva köha.

Uuringud: sealhulgas patsiendi küsitlus, füüsiline läbivaatus, farüngoskoopia/tampooniproov, larüngoskoopia, koeproovide võtmine, vereanalüüs, kopsufunktsiooni test, gastroskoopia, kompuutertomograafia (CT)

Teraapia: olenevalt põhjusest, nt ravimitega, kõneteraapia või kirurgiaga.
• Käheduse kirjeldus
• Larüngiit: nohuga kaasneb sageli äge larüngiit. See põhjustab ägedat kähedust (mõnikord põhjustab häälekaotust), soovi kurku puhastada, köha, põletust ja kriimustamist kurgus ning võib-olla ka palavikku. Kroonilist larüngiiti võivad põhjustada näiteks suitsetamine, tolmu või kuiva õhu sage sissehingamine, krooniline hääle ülekoormus, alkoholisõltuvus või häälekurru sõlmed. Mõnikord on see ka ravimite, näiteks antidepressantide kõrvalmõju.
• Häälekurru polüübid: häälekurdude polüübid on healoomulised muutused limaskestal. Tavaliselt tekivad need pärast ägedat larüngiiti, kui patsient ei ole järginud arsti soovitatud häälepuhkust. Kähedus püsib siis ka pärast larüngiidi taandumist. Muide, suitsetamine soosib selliseid polüüpe.
• Häälepaelte halvatus (korduv parees): Häälepaelte halvatus (häälepaela halvatus) on sageli ühepoolne ja sellega kaasneb häälekähedus. Selle käivitab hääleaparaadi (korduv närv) funktsiooni jaoks olulise närvi kahjustus. Näiteks võib närv vigastada kilpnäärmeoperatsiooni (või muude kurgupiirkonna operatsioonide) ajal või kitsendada ruumi hõivavate protsesside tõttu (nagu kõri kasvajad, sarkoidoos, aordi aneurüsmid). Lisaks võivad viirusinfektsioonid (nt gripp, herpesinfektsioon), toksiinid (nt alkohol, plii), reumaatilised haigused ja diabeet põhjustada närvikahjustusi koos häälepaelte halvatuse ja häälekähedusega. Mõnikord jääb halvatuse põhjus selgitamata.
• Pseudokrup: larüngiidi korral võib kõri väljalaskeava märgatavalt paisuda, eriti imikutel ja väikelastel. Selle tagajärjel tekib äge häälekähedus, haukuv köha ja õhupuudus. Arstid nimetavad seda pseudokrupiks või krupiliseks köhaks. Raskete köhahoogude korral koos õhupuudusega kutsuge kohe kiirabiarst!
• Difteeria (tõeline laudjas): seda väga nakkavat nakkushaigust põhjustavad bakterid. Patogeenid vallandavad põletikku peamiselt ninaneelus. See neelu difteeria võib areneda kõri difteeriaks, mille sümptomiteks on kähedus, häälekaotus ja haukuv köha. Lisaks võivad hingamisprobleemid areneda kuni lämbumiseni.
• Äge bronhiit: äge bronhiit on viiruste või (harvemini) bakterite põhjustatud põletikuline hingamisteede infektsioon. See on väga levinud ja põhjustab häälekähedust, palavikku, köha, valu rinnaku taga, peavalu, lihasvalusid ja valutavaid jäsemeid.
• Krooniline bronhiit: kroonilise bronhiidi korral ei ole bronhid mitte ainult ajutiselt põletikulised (nagu ägeda bronhiidi korral), vaid ka püsivalt. See mõjutab peamiselt mehi, peamiselt suitsetajaid ja endisi suitsetajaid. Kroonilist bronhiiti iseloomustab lisaks häälekähedusele peamiselt krooniline köha koos paksu rögaga.
• KOK: krooniline bronhiit võib aja jooksul põhjustada bronhide ahenemist (obstruktsiooni). Kui selle kroonilise obstruktiivse bronhiidiga kaasneb kopsude inflatsioon (emfüseem), räägivad arstid KOK-st. Need kannatavad peamiselt kroonilise köha, rögaerituse ja õhupuuduse all. Samuti võib tekkida häälekähedus.
• Kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoidism): kilpnäärme alatalitlust võib seostada ka häälekähedusega. Muude sümptomite hulka kuuluvad kaalutõus, väsimus, kuiv ja ketendav nahk, kuivad ja rabedad juuksed, kõhukinnisus ja struuma. Hüpotüreoidism võib olla kaasasündinud või omandatud.
• Tuberkuloos (tarbimine): Tuberkuloos (TB) on krooniline bakteriaalne nakkushaigus, mis võib mõjutada kõri (kõrituberkuloos) – kas üksi või lisaks kopsudele (kopsutuberkuloos). Kõrituberkuloosi peamised sümptomid on häälekähedus ja neelamisraskused. Sagedased on ka köha ja kaalulangus.
• Reflukshaigus: arstid määratlevad reflukshaigust (gastroösofageaalset refluksi) kui happelise maosisu tagasivoolu söögitorru. Lisaks tüüpilistele sümptomitele, nagu kõrvetised, võib reflukshaigus põhjustada ka häälekähedust.
• Kõrivähk (kõri kartsinoom): Kõrivähk mõjutab peamiselt suitsetajaid, eriti kui nad tarbivad samal ajal palju alkoholi. Selle pahaloomulise kasvaja sümptomiteks on püsiv häälekähedus koos neelamisraskustega, võõrkeha tunne ja vere köhimine.
• Psühholoogiline stress: Mõnikord põhjustab äge või krooniline psühholoogiline stress kähedust. Ärevus, erutus, depressioon ja südamevalu võivad olla süüdi, kui hääl järsku kadunud on.
• Üldine nõrkus: Inimestel, kes on üldiselt vanaduse või raske haiguse tõttu nõrgenenud, on sageli kähe ja nõrk hääl.
• Kõrivigastus: Välised vigastused, nagu verevalumid või lämbumine, võivad põhjustada ägedat kähedust; vahel on ka hääl ajutiselt kadunud.
• Ravimite kõrvalmõju: kortisoonipihustid, mida astmahaiged sageli kasutavad, võivad põhjustada kõrvaltoimena häälekähedust, aga ka suu limaskesta seennakkust (soor). Ka teised ravimid, nagu allergiavastased ravimid (antihistamiinikumid) ja depressandid (antidepressandid), diureetikumid ja naissuguhormoonid (östrogeenid, näiteks hormonaalsetes rasestumisvastastes vahendites), võivad samuti põhjustada häälekähedust.

Mis aitab häälekäheduse vastu

Ravi varieerub sõltuvalt sellest, kui tõsine häälekähedus on, kui kaua see on kestnud ja kui tõenäoline on selle põhjuseks tõsine haigus.

Kuidas arst saab ravida häälekähedust

Kodused vahendid häälekäheduse vastu

• Võtke rahulikult: kui teil on hääle ülekoormamise tõttu kähedus, tuleb kõigepealt võtta see rahulikult. Nii et rääkige nii vähe kui võimalik!
• Rääkige valjusti: paljud inimesed hakkavad käheduse korral sosistama, kuid see ainult pingutab häälepaelu. Seevastu poolvalju kõne on lubatud.
• Pidage kinni "dieedist": Kui häälekäheduses on süüdi äge või krooniline larüngiit, peaksite järgima "kõridieeti": Ärge sööge liiga kuuma või liiga vürtsikat toitu. Vältige külmi toite (nt jäätist) ja jooke. Ärge suitsetage ja ärge rääkige liiga palju (kaitske oma häält!). Need näpunäited aitavad ka siis, kui häälekähedusel on muud põhjused kui larüngiit (nt farüngiit või häälekurru sõlmed).
• Soojad joogid: Kui teil on häälekähedus, jooge palju sooje jooke. Ägeda larüngiidi korral soovitatakse näiteks teesegu, mis koosneb 50 g sõnajalalehe ürdist (Herba Adiantis capillis veneris), 20 g malvalehest (Folium Malvae sylvestris) ja 30 g tüümiani ürdist (Herba Thymi vulgaris). Joo viis tassi seda teed päevas.
• Jahubanaani tee: Ribworm jahubanaani tee võib leevendada ka kähedust: Vala kaks teelusikatäit teedroogi peale 250 ml kuuma vett, lase tõmmata 15 minutit. Joo tassi kaks korda päevas. Teega võib ka kuristada.
• Sissehingamine: Kummeli-, apteegitilli- ja piparmünditee on efektiivne farüngiidi korral, millega sageli kaasneb häälekähedus. Enne selle joomist hingake kuuma tee aurud sisse.
• Kõrge õhuniiskus: kui teil on häälekähedus, veenduge, et ruumi õhuniiskus oleks piisavalt kõrge. Kurgule ja häälepaeltele teeb head ka eelpool mainitud sissehingamine – kas lihtsalt kuuma veega või lisa veele veidi soola või ravimtaimi (kummel, apteegitill jne).
• Apteegitilli piim: Apteegitilli piim on populaarne ravim ka neelupõletikust põhjustatud häälekäheduse vastu: Keeda 3 tl apteegitilli seemneid poole liitri piimaga; seejärel kurna ja magusta piim meega.
• Ime end tervena: Täiskasvanud ja vanemad lapsed, kes kannatavad häälekäheduse ja kurguvalu käes, võivad ulatada salvei või islandi sammalt sisaldavate pastillide järele.
• Kurgukompressid: kui teil on külmetusest, farüngiidist või muudest kurgupõletikest tingitud häälekähedus, hoidke kurgupiirkond ühtlaselt soojas: mässige sall ümber kaela ja/või tehke endale kurgukompress kurguvalu korral, näiteks soe. kartulikompress: keeda kartulid, püreesta, mässi riidesse ja aseta kaelale (kontrolli temperatuuri!). Hoidke kompressi kaelal, kuni see on jahtunud.
• Eeterlikud õlid: Aroomiteraapias kasutatakse eeterlikke õlisid, nagu eukalüpti-, kuuse-, majoraani-, rosmariini- ja tüümianiõli, et ravida külmetuse sümptomeid, nagu häälekähedus, köha ja külmetus – kas sisse hõõrumiseks või sissehingamiseks.

Enne eeterlike õlide kasutamist lastel pidage nõu terapeudi või arstiga. Seda seetõttu, et mõned eeterlikud õlid, nagu eukalüptiõli, piparmündiõli või kamper, võivad väikelastel põhjustada hingamislihaste krampe, millega kaasneb lämbumisoht!

Kodustel abinõudel on oma piirid. Kui sümptomid püsivad pikema aja jooksul ega leevene või isegi süvenevad, tuleb alati pöörduda arsti poole.

Homöopaatia käheduse vastu

Paljud patsiendid proovivad häälekäheduse vastu homöopaatilisi ravimeid (nt gloobuleid). Nende hulka kuuluvad Ferrum phosphoricum C30 (larüngiit ja kuiv häälekähedus), Carbo vegetabilis C30 (õhtukähedus), Causticum D12 ja Spongia D6 (häälpaelte ülepingest põhjustatud häälekähedus).

Patsientidel, kellel on häälekähedus, kuiv köha, kurguvalu ja palavik koos külmavärinatega, soovitatakse sageli Drosera't võtta. Homöopaat võib anda teavet annuse ja manustamissageduse kohta.

Homöopaatia kontseptsioon ja selle spetsiifiline tõhusus on vastuolulised ja pole uuringutega selgelt tõestatud.

Kähedus: millal peate arsti poole pöörduma?

• Kähedus, mis kestab kauem kui kolm nädalat – eriti kui te ei kahtlusta võimalikku põhjust (kahtlustatakse kõrivähki!)
• Korduv häälekähedus, eriti pikaajalise häälepinge korral
• Äge kähedus või isegi häälekaotus, kui külmetusnähtusid ei esine, kuid tugevneb pigistustunne või õhupuudus
• Äge kähedus ja haukuv köha lastel

Seevastu meessoost noorukite häälekäheduse pärast ei ole tavaliselt vaja muretseda: kostav, kähisev hääl häälekatkestuse alguses on normaalne.

Kähedus: mida arst teeb?

Käheduse põhjuse väljaselgitamiseks küsib arst esmalt üksikasjalikult teie haiguslugu (anamneesi). Olulise teabe hulka kuuluvad näiteks

• Kui kaua on häälekähedus olnud?
• Kas sellega kaasnevad sümptomid, nagu raskused kurgu puhastamisel, köha, õhupuudus või palavik?
• Kas sa suitsetad?
• Kas tarbite sageli alkoholi?
• Kas teil on kroonilisi haigusi, näiteks astma?
• Kas te võtate mingeid ravimeid?
• Mis on teie elukutse (nt vokaalselt nõudlik amet nagu õpetaja, ooperilaulja)?

Olulised uuringud häälekäheduse tuvastamiseks

Selle teabe põhjal on arstil tavaliselt juba ettekujutus, mis võis häälekäheduse põhjustada. Täiendavad uuringud võivad kahtlust kinnitada:

Farüngoskoopia (farüngoskoopia): arst uurib kurku väikese peegli või spetsiaalse endoskoobi (torukujuline meditsiiniline instrument) abil, kui ta kahtlustab näiteks käheduse põhjusena kõri põletikku.

Kurgu tampoon: kui äge bakteriaalne nakkushaigus difteeria on võimalik häälekäheduse põhjus, võtab arst spaatliga kurgu tampooni, et võtta bakterikultuur. Kui tampoonilt on tõesti võimalik difteeriabaktereid kasvatada, kinnitab see arsti kahtlust.

Larüngoskoopia (larüngoskoopia): kõri endoskoopiline uuring tehakse, kui kahtlustatakse näiteks larüngiiti, epiglotiiti või kõrivähki häälekäheduse põhjusena.

Biopsia: larüngoskoopia osana võib arst võtta ka koeproovi (biopsia), kui ta avastab näiteks häälepaeltel või kõril kahtlaseid rakukasvusid (kasvajaid).

Röga uurimine (rögauuring): patsiendi röga analüüsitakse värvuse, lõhna, konsistentsi, koostise jms osas, kui arst kahtlustab häälekäheduse põhjusena ägedat bronhiiti.

Röntgenuuring: Röntgenuuringut kasutatakse astma, kroonilise bronhiidi, KOK-i ja tuberkuloosi kui häälekäheduse võimalike põhjuste selgitamiseks.

Kopsufunktsiooni test: spiromeetria abil tehtav kopsufunktsiooni test näitab, kas bronhiaalastma võib põhjustada häälekähedust.

Gastroskoopia (ösofago-gastroskoopia): Endoskoobiga vaatamine söögitorusse ja makku näitab, kas häälekäheduse taga on happelise maosisu tagasivool söögitorru (reflukshaigus).

Ultraheliuuring (sonograafia): ultrahelipildil saab arst tuvastada suurenenud kilpnääre (struuma) kui häälekäheduse põhjust.

Kompuutertomograafia (CT): CT-skannimist kasutatakse kasvajate (nt kõrivähk) kui häälekäheduse võimalike põhjuste selgitamiseks. CT-d kasutatakse ka häälepaelte halvatuse kahtluse korral.