Mis on hüpnoos?
Hüpnoos on protseduur, mis loob alateadvuse kaudu juurdepääsu sisemaailmale. Hüpnoos ei ole maagia, isegi kui hüpnotisöörid seda mõnikord etendustes nii esitavad.
Pikka aega eeldati, et hüpnootiline transs on unega sarnane seisund. Kaasaegsed ajuuuringud on aga näidanud, et hüpnoosi all olevad inimesed on ärkvel ja erksad. Transs on seetõttu pigem sügava lõdvestuse seisund, kus klient keskendub millelegi konkreetsele.
Hüpnoteraapias saab terapeut seda seisundit ära kasutada. Alateadvust kasutades aktiveerib ta patsiendi isiklikud tugevused ja toimetulekustrateegiad, mida ta igapäevaelus ei kasuta. Seetõttu saab hüpnoosi kasutada füüsiliste või psühholoogiliste probleemide lahendamiseks.
Hüpnoosi kasutatakse eraldi või koos teiste meetoditega (nt käitumisteraapia või süvapsühholoogia meetoditega).
Terapeudi usaldusväärsuse tagamiseks peaks neil olema maineka hüpnoosiorganisatsiooni sertifikaat. See sertifikaat garanteerib, et terapeut on läbinud tugeva hüpnoosikoolituse.
Selgitage eelnevalt, kas hüpnoteraapia kuludesse aitab kaasa teie ravikindlustus või eraravikindlustus.
Millal sa hüpnoosi läbid?
Hüpnoos on ka populaarne meetod valu leevendamiseks ja toetamiseks meditsiiniliste protseduuride ajal.
Hüpnoos – millal see ei ole soovitatav või on soovitatav ainult ettevaatusega?
Hüpnoteraapia ei sobi inimestele, kellel on hetkel äge psühhoos või psühhootilised seisundid (maania, skisofreenia episood). Ettevaatus on soovitatav ka traumeeritud isikute puhul.
Hüpnoos võib olla tervisele ohtlik ka siis, kui klient ehk hüpnotisöör kannatab südame-veresoonkonna probleemide või madala vererõhu all. Seda seetõttu, et hüpnootilise transi ajal langeb vererõhk. Epilepsiaga inimestel võib sügav lõdvestus soodustada krambihoogu.
Kui klient võtab ravimeid, tuleb enne hüpnoteraapiat konsulteerida teda raviva arstiga. Hüpnoosi ei tohi teha alkoholi või narkootikumide mõju all.
Mida sa hüpnoosi ajal teed?
Enne hüpnoosiseanssi saavad hüpnotisöör ja klient omavahel tuttavaks ning vestlevad eelnevalt. Hüpnotisöör peab olema teadlik kliendi hirmudest, ärevusest ja füüsilistest piirangutest, et hüpnoosi ajal ei tekiks kliendi jaoks ebameeldivaid olukordi.
Niipea, kui hüpnotiseeritu on transis, püüab terapeut soovituste abil patsiendi ressursse mobiliseerida. Selleks juhendab hüpnotiseerija hüpnotiseeritavat sooritama teatud ülesandeid (nt teatud liigutused) või omama teatud mõtteid (nt ette kujutama midagi konkreetset).
Näiteks suitsetamisest loobumiseks võiks hüpnotisöör anda mõtte: "Valin olla mittesuitsetaja". Tugeva keskendumise tõttu ühele mõttele kaob näiteks teiste asjade tajumine.
Ümberorienteerumisfaasis tõmbab terapeut transi õrnalt tagasi, suunates patsiendi taju seestpoolt väljapoole. See protsess võtab tavaliselt paar minutit.
Hüpnoteraapia kogukestus sõltub kokkulepitud ravieesmärgist, haiguse tüübist ja kestusest ning kliendi toimetulekust.
Millised on hüpnoosi ohud?
Hüpnoos on endiselt väga vastuoluline. Mõned inimesed kardavad hüpnoosi, sest arvavad, et kaotavad kontrolli enda üle. Teised peavad hüpnoosi pettuseks või meelepetteks.
Hüpnoos töötab ainult nende inimeste jaoks, kes on valmis sellega leppima, ja isegi siis ei tööta see kõigi jaoks. Mõnda inimest on lihtsam hüpnotiseerida kui teisi. Ja mõnda inimest ei saa üldse hüpnotiseeritud seisundisse panna.
Hüpnotiseerimisega kaasnevad aga ka riskid. Hüpnotisöör peab olema kliendi alateadvusega ettevaatlik. Ebasobivatel soovitustel võib olla kliendile negatiivne mõju. Näiteks minevikku rännates võib hüpnotisöör tuua tagasi kliendi traumaatilised mälestused. Trauma uuesti kogemine (re-traumatiseerimine) võib ilma psühhoterapeutilise toetuseta põhjustada psühholoogilist kahju.
Teine punkt on see, et hüpnotisööril on oma rollis teatud võimupositsioon. Seetõttu on oluline, et nad käituksid eetiliselt ega ohustaks hüpnotiseeritava tervist.
Hüpnotiseeritav võib saada ka füüsilisi vigastusi, kui hüpnotisöör tema eest ei hoolitse. Kuna hüpnotiseeritu ei ole transi ajal täielikult teadvusel, peab hüpnotisöör ennetama hüpnoosi ajal kukkumisi ja vigastusi.
Mida peaksin teadma pärast hüpnoosi?
Planeerige ka ajapuhver pärast seanssi. Hüpnoosikogemused võivad tunduda väga intensiivsed. Pärast seda võib teil kuluda veidi aega, et täielikult enda juurde naasta. See võib olla vajalik ka seetõttu, et transi sügava lõdvestuse ajal võite magama jääda. Nagu pärast hommikust ülestõusmist, võib teil vaja minna lühikest aega igapäevaellu naasmiseks.
Samuti peaksite pärast hüpnoosi võtma aega kogetu töötlemiseks. Kui töötate terapeutiliste eesmärkide nimel, andke soovitustele võimalus mõjuda.
Hüpnoosi jõud peitub ka selles, et enesekriitilised ja negatiivsed mõtted, mis paljusid meist igapäevaselt saadavad, on ajutiselt välja lülitatud. Pärast hüpnoosi tunnevad paljud inimesed energiat ja motivatsiooni. Nautige seda seisundit ja jätke kahtlevad mõtted võimalikult kauaks välja. Hüpnoteraapia mõjub kõige paremini siis, kui lubate endal hüpnoosi täielikult kaasata.
