Lühiülevaade
- Mida teha vigastuse korral? Esmaabi: peatada tugev verejooks survesidemega, loputada haav jaheda kraaniveega, desinfitseerida (sobiva vahendi olemasolul), viia väikeste haavade servad väljaspool nägu kokku klambriplaastriga (õmblusribad)
- Rebimisriskid: Haavapõletik (sh teetanuse infektsioon), armistumine, pearebistusel põrutus.
- Millal pöörduda arsti poole? suurte/haigutavate haavade puhul, näohaavade korral, tugevasti saastunud haavade ja/või rebenenud haavaservade korral, mädanevate haavade korral, tugevalt veritsevate haavade korral, teetanusevastase vaktsiini puudumise või teadmata kaitse korral, oksendamise, iivelduse, teadvusetuse korral
Ettevaatust.
- Haavade ravimisel hoiduge koduste abinõude, nagu jahu, või, sibulamahl või superliim, kasutamisest. Nendel ainetel pole kohta ega haava peal!
- Ärge kasutage haavade puhastamiseks vesinikperoksiidi (vesiniksuperoksiidi) ega joodi tinktuure. Vesinikperoksiid võib tungida kudede lõhedesse ja muuta punast verepigmenti nii, et tekivad verehüüvete tõttu veresoonte ummistused. Jood võib omakorda põhjustada tõsiseid allergilisi reaktsioone.
- Ärge ravige haava haava tervendava salvi, pulbri või pihustusplaastriga, kuna see aeglustab paranemist!
Rebestus: mida teha?
Esiteks peaksite jääma rahulikuks, isegi kui haavast voolab mõnikord palju verd. Rahustage vigastatu, seejärel andke esmaabi ja ravige haav. Nii jätkate:
- Loputage või tupsutage haavakohta: peske veri jaheda kraaniveega maha. Kui see pole võimalik, tupsutage haava puhta lapi või marlitükiga. Alles siis saate hinnata haava suurust.
- Desinfitseerige haav: Nüüd desinfitseerige haav apteegist saadava alkoholivaba desinfitseerimisvahendiga.
- Peatage verejooks: kui haavand veritseb tugevalt, peaksite kandma survesideme. Kuid olge ettevaatlik, et mitte katkestada kahjustatud kehaosa verevarustust!
- Väike rebestus väljaspool nägu: kui peanahal, jalgadel või kätel on rebestus vähem kui 5 millimeetri kaugusel ja see on vaevu saastunud, saate seda ise ravida. Kui verejooks on vaibunud, suruge haava servad ettevaatlikult kokku. Seejärel kleepige haavale klambriplaastrid (õmblusribad).
- Lahe muhk rebestuse all: kui lisaks rebusele tekib muhk, tuleb seda jahutada. Ärge asetage jahutuspatju ega jääkuubikuid aga otse nahale, vaid mässige need puhta riidetüki sisse. Vastasel juhul on oht lokaalseks külmumiseks.
Rebendid: Vältige vett
Kuni haav pole veel suletud, ei tohi vett haavale sattuda. Seetõttu katke rebend umbes nädalaks duši all käies veekindla krohviga. Samas ei ole alati võimalik dušikrohvi peale panna, näiteks mitte karvases peas tekkinud rebestuse korral. Juukseid saab uuesti pesta alles siis, kui haav on sulgunud.
Kui haavand on väga suur ja seda tuli õmmelda, klammerdada või liimida, tuleb järgida arsti juhiseid veega kokkupuute kohta.
Rebendid: paranemisaeg
Rebendid paranevad tavaliselt kahe kuni kolme nädala jooksul. Kui need paiknevad tugevalt koormatud nahapiirkondades, näiteks liigeste ümbruses, võib haava paranemine võtta kauem aega.
Kui kaua teil on pearebistus, sõltub sellest, kas teil on ka põrutus. Kui jah, võib osutuda vajalikuks mõnepäevane voodipuhkus või isegi haiglaravi.
Rebestus: riskid
Arst saab rebestuse klammerdada, õmmelda või liimida ainult kuue tunni jooksul. Pärast seda peab ta haava lahti jätma, sest vastasel juhul on nakkusoht liiga suur. Nakatunud haava paranemine võtab kauem aega ja võib jätta inetuid arme. Lisaks kaasnevad mõned infektsioonid, nagu teetanus ja veremürgitus (sepsis), mõnikord eluohtlikud.
Teetanuse infektsioon
Kui teil puudub tõhus kaitse või te ei tea oma vaktsineerimisstaatust, tehke kindlasti teetanusevastane vaktsineerimine haavade või muude vigastuste korral.
Veremürgitus (sepsis)
Ravimata nakatunud haavad võivad põhjustada veremürgitust (sepsis). Sellisel juhul levivad mikroobid kehas vereringe kaudu ja vallandavad keeruka põletikureaktsiooni. Märgid on kõrge palavik, segasus, kiirenenud hingamine, kiire südametegevus ja kahvatu või hall nahavärv. Ravimata jätmise korral põhjustab sepsis elundikahjustusi ja südame-veresoonkonna puudulikkust!
Põrumine
Vägivaldne muhk või löök pähe võib jätta mitte ainult rebestuse, vaid ka põrutuse. Seetõttu tuleb vigastatut 48 tunni jooksul hoolikalt jälgida põrutusnähtude suhtes. Nende hulka kuuluvad mäluhäired, iiveldus, oksendamine, peavalu, pearinglus või teadvusekaotus.
Rebestus: millal pöörduda arsti poole?
- Kannatanu tunneb end väga nõrgana, muutub linana valgeks ja tema otsaesisel on külm higi (panage ta šokiasendisse, kuni kiirabiarst saabub!).
- Kannatanul on peas rebendid ja ta oli vahetult pärast õnnetust teadvuseta (põrutuse või ajuverejooksu oht!).
- Kui peas on rebestus, tekivad 48 tunni jooksul pärast vigastust oksendamine, iiveldus, mäluhäired või süvenev unisus (ka põrutuse või verejooksu nähud).
- Vigastatud isikul tekib mõni päev pärast haavandi saamist palavik ja muud sümptomid, nagu segasus, õhupuudus, kiire pulss või sinakaks muutunud nahk (esimesed veremürgistuse tunnused = sepsis!).
- Haavatud isikul puudub praegune teetanuse kaitse ja mõne päeva või nädala pärast tekivad sellised sümptomid nagu lihaskrambid ja neelamisraskused.
Üldarsti või lastearsti poole kutsutakse järgmistel juhtudel:
- te võtate antikoagulante või immunosupressante (immunosupressante, nagu kortisoon).
- Haare on sügav või haigutab üksteisest rohkem kui 5 mm kaugusel.
- Haava servad on räsitud ja mitte siledad.
- Haav on näol.
- Vigastatud on ka haava all olev luu.
- Haav on tugevalt määrdunud.
- Teil on probleeme vereringega, nagu diabeet.
- Haav mädaneb, haav on nakatunud.
- Haav valutab rohkem kui alguses, nahk haava ümber paisub, soojeneb ja punetab (märk, et rebend on nakatunud).
- Teil on palavik (veel üks märk haavainfektsioonist).
- Tunnete haava lähedal tuimust, mis ei kao isegi mõne päeva pärast. Siis võivad närvid kahjustuda.
- Haav pole paranenud ka kahe-kolme nädala pärast.
Rebestus: läbivaatused arsti juures
- Millal ja kuidas te haava saite?
- Kas te pärast vigastust teadvuseta olite peahaavade tõttu? Kas pidite oksendama, oli/oled iiveldus? Kas olete unine või teil on tugev peavalu?
- Kas on muid vigastusi?
- Kas haava välimus on muutunud? Kui jah, siis kuidas (turse, punetus, mäda teke jne)?
- Kas on olemas mingeid haigusi (nt diabeet, mis võib halvendada haavade paranemist)?
- Kas te (või teie laps) võtate mingeid ravimeid (nt kortisooni või muid immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid)?
- Kas palavikku on tekkinud?
- Millal tehti viimane teetanusevastane vaktsineerimine?
Rebendid: ravi arsti poolt
Arst puhastab haava hoolikalt soolalahuse või veega. Kui haav ikka veel tugevalt veritseb, peatab ta verejooksu survesidemega. Väiksemaid rebendeid saab arst ravida klambriplaastrite või nahaliimiga.
Kui vigastus on suurem või näol ja kuus tundi pole veel möödas, õmbleb või klammerdab arst haava. Haavapiirkonda süstitud anesteetikum vähendab selle protsessi ajal valu. Vajadusel antakse patsiendile valuvaigisteid.
Kui on möödunud rohkem kui kuus tundi, jääb haav avatuks ning seda ei õmmelda, liimita ega klammerdata. Arst niisutab haava ja kinnitab sidemega.
Arst kontrollib ka teetanuse vaktsineerimise kaitset. Kui viimasest teetanusesüstist on möödas üle kümne aasta (lastel üle viie aasta), on vajalik korduvsüst.
Rebestus: järelhooldus
Kui haavade õmblemiseks kasutati iselahustuvaid õmblusi, ei pea neid eemaldama. Vastasel juhul eemaldab arst õmblused, õmblusribad ja nahaliimi näolt nelja kuni kuue päeva pärast, kätelt ja jalgadelt kümne kuni neljateistkümne päeva pärast ning liigestelt võib-olla kolme nädala pärast.
Kui haavast jääb arm, võite selle eest hoolitseda pantenooli sisaldava salviga. Lisaks tuleks armi kaitsta päikese eest.
