Köha: põhjused, tüübid, abi

Lühiülevaade

Mis on köha? Õhu kiire, vägivaldne väljutamine; võib olla äge või krooniline, koos rögaeritusega või ilma.
Põhjused: nt külmetus, gripp (gripp), bronhiit, allergia, astma, covid-19, kopsuemboolia, tuberkuloos, südamepuudulikkus
Millal pöörduda arsti poole? Valu rinnus, õhupuuduse, kõrge palaviku, suure verehulga väljaköhimise jms korral.
Diagnostika: patsiendi küsitlus, füüsiline läbivaatus, võimalik, et kõri tampooniproov, vereanalüüs, röntgen, kopsufunktsiooni test jne.
Ravi: ravige põhihaigust (nt kopsupõletik, astma). Üldised abinõud nagu auruinhalatsioonid, kodused vahendid nagu tee, vajadusel köha leevendavad või köha rahustavad ravimid, suitsetamisest loobumine.

Köha: Kirjeldus

Äge ja krooniline köha

Köha kestuse järgi eristavad arstid ägedat, alaägedat ja kroonilist köha:

Äge köha kestab kuni kolm nädalat. Seda põhjustavad tavaliselt hingamisteede infektsioonid (külm, bronhiit jne). Lisaks võib äge köha tekkida näiteks allergia, kopsuemboolia tagajärjel, võõrkeha allaneelamisel või sissehingamisel või ägeda mürgistuse korral (näiteks tulekahju korral).
Krooniline köha kestab kauem kui kaheksa nädalat. Võimalikud põhjused on astma, krooniline bronhiit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja kopsuvähk.

Meditsiinitöötajad nimetavad köha, mis kestab kolm kuni kaheksa nädalat, alaägedaks.

Kuiv köha (ärritav köha)

Kuivat köha nimetatakse ka ebaproduktiivseks köhaks või rögavabaks köhaks – ja just seda see on: sekretsioonita köha. Selle käivitab hingamisteede ärritus. Sellest ka termin ärritunud köha.

Kroonilist kuiva köha võivad põhjustada näiteks krooniline nohu või krooniline põskkoopapõletik, reflukshaigus ja astma. Lisaks võib krooniline kuiv köha olla ka AKE inhibiitorite (südame-veresoonkonna ravimite) kõrvaltoime.

Köha kestus on ravi seisukohalt olulisem kui see, kas köha on produktiivne või kuiv.

Produktiivne köha (köha koos rögaga).

Siin kaasneb köhaga rohke lima teke, sellest ka nimetus rögaga köha. Lima on tavaliselt klaas selge. Alumiste hingamisteede kollakas röga on tingitud põletikurakkudest. Rohekas bronhide sekretsioon viitab bakteriaalsele infektsioonile.

Äge produktiivne köha võib tekkida näiteks kopsupõletiku taustal, aga ka ägeda bronhiidi hilisemates staadiumides.
Krooniline produktiivne köha võib muu hulgas viidata kroonilisele bronhiidile või KOK-ile.

Vere köhimine (hemoptüüs)

Köha: põhjused ja võimalikud haigused

Üldiselt on köha peamised põhjused:

Nohu: nohu on ülemiste hingamisteede viirusnakkus. Tavaliselt kaasnevad sellega köha, nohu, ninakinnisus ja üldine haigustunne.
Gripp (gripp): tõeline gripp on ka hingamisteede viirusinfektsioon. Kuigi külmetushaigust võivad põhjustada mitmesugused patogeenid, on siin seotud viirused tuntud kui gripiviirused. Tõeline gripp on raskem kui tavaline külmetus. See algab väga ootamatult kõrge palaviku, peavalu, lihas- ja jäsemevalu, kurguvalu ja neelamisraskustega ning kuiva köhaga (sageli muutub viskoosse limaga köhaks). Mõnikord kannatavad patsiendid ka iivelduse all.
Bronhiit: Bronhiit viitab hingamisteede põletikule, millega sageli kaasneb piinav köha. Ägeda bronhiidi korral tekib esmalt kuiv köha ja hiljem produktiivne köha. Lisaks on haigel inimesel külm ja kurguvalu. Arstid räägivad kroonilisest bronhiidist, kui kellelgi on olnud igapäevane köha ja röga (produktiivne köha) vähemalt kolm kuud järjest vähemalt kahel järjestikusel aastal. Väga sageli on kroonilise bronhiidi põhjuseks suitsetamine.
Kopsupõletik: köha võib viidata ka kopsupõletikule. Alguses on see tavaliselt kuiv; hiljem köhib patsient lima. Muud kopsupõletiku sümptomid on õhupuudus, kõrge palavik, äkilised külmavärinad ja tõsine haigustunne.
Ärritavate gaaside, tolmu jms allaneelamine või sissehingamine: kui toit või vedelik satub kogemata söögitoru asemel hingetorusse, tekib kuiv, ärritav köha – keha püüab köhides võõrkehi suuõõne suunas tagasi tõsta. . Sama juhtub ärritavate gaaside, tolmu või muude võõrkehade sissehingamisel (sissehingamine) või allaneelamisel (aspiratsioon).
Allergia: Allergiline köha võib tekkida näiteks hallitusallergia, toiduallergia ja tolmulestaallergia korral. Õietolmuallergiaga (heinapalavikuga) inimestel tekib hiljem sageli ka astma, mille esimesteks tunnusteks on köha ja õhupuudus.
Bronhiaalastma: astma on laialt levinud krooniline haigus, millega kaasneb põletik ja hingamisteede ahenemine. Patsiendid kannatavad valdavalt kuiva köha (ka öise) ja õhupuudusehoogude all. Tüüpiline on ka vilistav hingamismüra (vilistav hingamine).
Kopsu kollaps (pneumotooraks): Sel juhul toimub õhu patoloogiline kogunemine sisemise ja välimise kopsupleura vahele, kus tavaliselt õhku ei ole. Selle põhjuseks on näiteks alveoolide lõhkemine või kopsuvigastus. Mõjutatud kops vajub kokku, selle tunneb ära äkilise valu rinnus järgi, mis võib kiirguda selga. Lisaks tekivad sageli kuiv köha, hingamisteede valu ja süvenev õhupuudus koos pinnapealse hingamisega.
Kopsuemboolia: köha võib olla ka märk kopsuembooliast, mis on kopsude veresoone ummistus verehüübega. Väiksemad kopsuembooliad ei põhjusta mõnikord mingeid sümptomeid või ainult lühiajalist köha. Suuremad trombid põhjustavad aga äkilisi sümptomeid, nagu köha (võimalik, et verine), õhupuudus, valu rinnus, südamepekslemine, pearinglus, teadvusekaotus ning naha ja limaskestade sinakaks muutumine.
Interstitsiaalsed kopsuhaigused: see mõiste hõlmab enam kui 200 erinevat kopsuhaigust, mis on põhjustatud alveoolide (õhukottide) kahjustusest. Selle tagajärjel tekib põletik ja sidekoe patoloogiline vohamine (fibroos) kopsu interstitsiumi ehk alveoolidevahelise õhukese koeseina piirkonnas. Interstitsiaalsete kopsuhaigustega kaasneb õhupuudus pingutuse ajal (pinguline hingeldus) ja rünnakutaoline kuiv köha.
Läkaköha (läkaköha): Läkaköha on raske hingamisteede infektsioon, mida põhjustavad bakterid ja on väga nakkav. Patsiendid kannatavad spasmiliste köhahoogude all, millele järgneb õhu ahmimine (sellest ka nimi läkaköha).
Pseudo-krupp: kuiv, haukuv köha on tüüpiline sellele viirusega seotud ülemiste hingamisteede põletikule. Muude sümptomite hulka kuuluvad häälekähedus, vilistav või piiksuv hingamisheli sissehingamisel ning temperatuuri tõusu puudumine või vähene tõus. Samuti võib tekkida õhupuudus. Kõige sagedamini esineb pseudokrupi väikelastel.
Tuberkuloos (tarbimine): Tuberkuloos (TB) on krooniline bakteriaalne nakkushaigus, mis tavaliselt mõjutab kopse ja harvemini teisi kehaorganeid. Kopsutuberkuloosi iseloomulikud sümptomid on püsiv köha, kas koos (produktiivne köha) või ilma rögata (kuiv köha). Haiguse kaugelearenenud staadiumis köhitakse välja verine röga (veriköha).
Tsüstiline fibroos: selle kaasasündinud ainevahetushaiguse korral on erinevate kehasekretsioonide, nagu lima ja higi, sekretsioon häiritud. Näiteks tekib hingamisteedesse viskoossem lima, mis põhjustab üha süvenevat õhupuudust. Sageli tekib ka krooniline köha (tavaliselt koos lima tekkega, mõnikord verega segunenud).
Südamepuudulikkus: südamepuudulikkuse (südamepuudulikkuse) korral ei suuda süda enam varustada keha piisava vere ja hapnikuga. Elundi nõrkus võib mõjutada südame vasakut poolt (vasakpoolne südamepuudulikkus), südame paremat poolt (parempoolne südamepuudulikkus) või mõlemat poolt (globaalne südamepuudulikkus). Nii vasakpoolne kui ka kahepoolne (globaalne) südamepuudulikkus võib põhjustada kroonilist kuiva köha, eriti öösel (köha tugevneb lamades).
Ravimite kõrvalmõju: Mõned ravimid võivad kõrvaltoimena põhjustada kroonilist kuiva köha, mis esineb sageli rünnakute korral. Nende ravimite hulka kuuluvad näiteks AKE inhibiitorid ja beetablokaatorid. Mõlemad toimivad südame-veresoonkonna ravimitena, näiteks südamepuudulikkuse ja kõrge vererõhu korral. Lisaks võib köha põhjustada ka põletikuvastase kortisooni (pihusti kujul) kasutamine.

Köha: kroonilised haigused

Astma, krooniline bronhiit, tsüstiline fibroos – nagu ülaltoodud loetelust näha, võib köha olla ka erinevate krooniliste haiguste sümptom.

Krooniline köha lastel

Lastel põhjustab krooniline köha sageli:

hingamisteede ülitundlikkus pärast viirusnakkust
bronhiaalastma
happelise maosisu tagasivool söögitorusse (gastroösofageaalne refluks) või maosisu sissehingamine (pulmonaalne aspiratsioon)

Laste kroonilise köha harvad põhjused on võõrkehade sissehingamine, tsüstiline fibroos ja viirusinfektsioonile järgnev kopsude väikseimate hingamisteede põletik (bronhioliit).

Krooniline köha täiskasvanutel

Täiskasvanute kroonilise köha levinumad põhjused on järgmised:

krooniline bronhiit (suitsetamisest tingitud)
bronhiaalastma
Happelise maosisu tagasivool söögitorusse (gastroösofageaalne refluks)
Lima ületootmine ninas ja ninakõrvalurgetes koos lima äravooluga kurku (ninajärgne tilkumine)
Vasakpoolne südamepuudulikkus (vasakpoolne südamepuudulikkus)

Harvadel juhtudel on täiskasvanutel kroonilise köha põhjuseks näiteks kopsupõletik, tuberkuloos, kopsuvähk või AKE inhibiitorite (kardiovaskulaarsed ravimid) võtmine või krooniline köha on psühholoogiline.

Köha: ravi

Nohust tingitud tüsistusteta ägeda köha korral piisab sümptomite leevendamiseks tavaliselt üldistest meetmetest. Näiteks peaksid haiged jooma piisavalt (nt taimeteed, vett), tegema auruinhalatsioone (20 minutit 43°C veetemperatuuril) ja hoiduma (aktiivsest ja passiivsest) suitsetamisest.

Ravimid köha vastu

Köha vastu antakse ravimeid ainult siis, kui see on hädavajalik või kui sümptomid mõjutavad patsienti tõsiselt (nt piinav köha). Vastavalt vajadusele võib kasutada köhalahtistit või köhablokaatorit.

Mõnikord kasutatakse selliseid köharavimeid ka raskete kaugelearenenud haiguste, näiteks kopsuvähi korral, kui ravi pole enam võimalik.

Köha rögalahtisti

Siiski ei ole praegu piisavalt tõestatud, et köha rögalahtistajad aitavad ägeda köha korral ka ägeda hingamisteede infektsiooni korral. Kroonilise bronhiidi või KOK-i korral võivad ravimid ära hoida sümptomite süvenemist (ägenemist).

Köha blokaatorid

Köha blokaatoreid (köha pärssivaid aineid, köhavastaseid aineid), nagu kodeiin, dihüdrokodeiin ja dekstrometorfaan, kasutatakse sageli piinava, kuiva ja ärritava köha – st mitteproduktiivse, ilma rögata – raviks. Need on mõeldud köhimistungi summutamiseks ja seeläbi hingamisteede ärritunud limaskestade taastumiseks. Köhablokaatoreid antakse sageli ka õhtuti – eesmärgiga võimaldada patsiendile häirimatut öist puhkust.

Võimalike kõrvaltoimete tõttu on soovitatav olla ka köhavastaste ravimitega ettevaatlik. Mõnede preparaatide puhul (näiteks kodeiin, oopiumiga seotud aine) esineb ka väärkasutamise ja sõltuvuse oht; lisaks võivad köhablokaatorid põhjustada kõrvalnähtudena kõhukinnisust ja kehva keskendumisvõimet.

Nendel põhjustel suhtutakse köhavastastesse ravimitesse sageli kriitiliselt ja neid määratakse ainult ettevaatusega. Patsiendid peaksid võimalike kõrvaltoimete osas nõu küsima arstilt või apteekrilt.

Köhablokaatoreid ei tohi kunagi kasutada produktiivse köha korral! Köhimise stiimulit alla surudes ei köhita muidu hingamisteedes olevat lima enam välja, mis võib takistada hingamist ja soodustab kinnijäänud limas bakterite koloniseerumist. Samal põhjusel ei tohi köha puhul kasutada samaaegselt rögalahtistit (köha pärssivat) ja köhablokaatorit.

Antibiootikumid

Muide, hingamisteede viirusnakkuste (nt külmetus, gripp) vastu antibiootikumid ei aita.

Homöopaatia köha vastu

Kui soovite proovida homöopaatiat kuiva köha korral, peaksite sirutama käe Bryonia (kuiva ärritava köha, peavalu ja valutavate jäsemete korral) või Drosera (kuiv, haukuv köha ja külmavärinad) poole. Millise toimetugevusega homöopaatiline ravim on igal üksikjuhul kõige sobivam ja kuidas preparaati õigesti kasutada, saate teada kogenud arstilt, apteekrilt või asendusarstilt.

Homöopaatia kontseptsioon ja selle spetsiifiline tõhusus on teaduses vastuolulised ega ole uuringutega selgelt tõestatud.

Kodused abinõud köha vastu

Täiendavad kodused abinõud köha vastu on soojad kompressid või kompressid rindkerele ja seljale, näiteks sinepijahukompress rinnusköha ja ingverikompress produktiivse köha korral. Sissehingamine on veel üks hea näpunäide, eriti viimasel juhul: soojade aurude sügav sissehingamine hõlbustab hingamisteedesse kinni jäänud lima lahtitulekut.

Teine järeleproovitud kodune vahend tülika köha vastu on köhasiirup. Võid ise valmistada näiteks sibula või redisega. Kuidas seda teha ja rohkem tõhusate koduste abinõude kohta kuiva ja produktiivse köha korral, saate teada artiklist Kodused abinõud köha vastu.

Kodustel abinõudel on oma piirid. Kui sümptomid püsivad pikka aega, ei parane või isegi süvenevad, tuleb alati pöörduda arsti poole.

Köha: millal peaksite pöörduma arsti poole?

Järgmiste köhajuhtude korral peate viivitamatult pöörduma arsti poole:

Köha koos valu rinnus
Köha koos õhupuudusega (ja võimalik, et naha sinakas värvus, nt huultel)
Kõrge palavikuga köha
Suure hulga vere köhimine (hemoptüüs)
Köha ajal/pärast viibimist riikides, kus tuberkuloos on laialt levinud
Köha pärast kokkupuudet tuberkuloosihaigetega
Köha ajaloos teadaoleva vähi korral
Köha immuunpuudulikkusega, HIV-nakkusega või immunosupressiivset ravi saavatel patsientidel (immuunsüsteemi pärssiv ravi)
Köha väga rasketel suitsetajatel

Järgmiste köhajuhtude korral peate viivitamatult pöörduma arsti poole:

Köha koos õhupuudusega (ja võimalik, et naha sinakas värvus, nt huultel)
Kõrge palavikuga köha
Suure hulga vere köhimine (hemoptüüs)
Köha ajal/pärast viibimist riikides, kus tuberkuloos on laialt levinud
Köha pärast kokkupuudet tuberkuloosihaigetega
Köha ajaloos teadaoleva vähi korral

Köha immuunpuudulikkusega, HIV-nakkusega või immunosupressiivset ravi saavatel patsientidel (immuunsüsteemi pärssiv ravi)

Köha väga rasketel suitsetajatel

Kurgu tampoon: kui difteeria võib põhjustada köha, võtab arst kurgu tampooni. Seda uuritakse laboris difteeriabakterite ja nende toksiinide suhtes. Arst võib võtta ka kõri tampooni (või nina tampooni), et tuvastada võimalikku uudse koroonaviirusega nakatumist.
Röga uurimine (rögauuring): produktiivse köha ajal röga uurimine võimaldab tuvastada köha vallandajatena näiteks tuberkuloosi või pleuriiti.
Vereanalüüsid: näiteks jälgib arst eriti valgete vereliblede (leukotsüütide) arvu näiteks kopsupõletiku selgitamisel. Veregaaside (hapnik, süsihappegaas) analüüs võib näidata, kas gaasivahetus kopsudes on häiritud, nagu astma ja KOK-i puhul.
Kopsufunktsiooni test: siin uurib arst, kas köha on tingitud hingamisteede ahenemisest, näiteks astma, KOK või bronhoektaasia korral. Saadaval on erinevad uurimismeetodid, sealhulgas spiromeetria ja bodypletüsmograafia.
Bronhoskoopia: selle protseduuri käigus sisestab arst õhukese toru või teatud tüüpi metalltoru külge kinnitatud väikese kaamera läbi hingetoru, et vaadata kopsudesse. See uuring on näidustatud, kui allaneelatud võõrkeha või kopsuvähk võib köha esile kutsuda. Bronhoskoopi saab kasutada ka spetsiifiliste eritiste- või koeproovide saamiseks edasiseks uurimiseks.
Torketest: seda nahatesti kasutatakse allergiate selgitamiseks. Erinevaid testaineid rakendades saab kindlaks teha, kas näiteks tolmulestad, hallitusseened või teatud toiduained põhjustavad allergilist köha ja muid allergianähte.
Higistamise test: see on kasulik, kui kahtlustatakse, et tsüstiline fibroos on köha käivitaja. Seda seetõttu, et haigus ei muuda mitte ainult hingamisteede lima, vaid muu hulgas ka higi koostist.
Gastroskoopia: kui köha võib olla tingitud maosisu tagasivoolust söögitorusse (reflukshaigus), saab seda määrata gastroskoopia abil.
Kompuutertomograafia (CT): CT abil saab määrata, kas köha on põhjustatud näiteks kroonilisest sinusiidist, kopsuvähist või kopsuembooliast.
Südame ultraheli (ehhokardiograafia): südame ultraheliuuring näitab, kas köha taga on südamepuudulikkus.