Lühiülevaade
- Mis on keelevähk? Suuõõnevähi pahaloomuline vorm, mis mõjutab peamiselt keele eesmist kahte kolmandikku
- Põhjused: kantserogeenid põhjustavad keele muutunud limaskestarakkude moodustumist.
- Riskitegurid: tubaka, alkoholi ja beetli pähklite tarbimine, kokkupuude kiirgusega, halb suuhügieen, eelsoodumus; harvem: inimese papilloomiviirus (HPV)
- Ravi: kirurgiline eemaldamine, rekonstrueerimine, kiiritusravi ja/või keemiaravi.
- Kursus ja prognoos: Kui diagnoositakse ja ravitakse võimalikult varakult, on ravi võimalik. Mõnikord tekivad retsidiivid kahe aasta jooksul pärast ravi.
- Diagnostika: kudede uuring (peegeluuring ja biopsia), röntgen, ultraheli, kompuutertomograafia (CT), magnetresonantstomograafia (MRI).
Mis on keelevähk?
Keelevähk ehk keelekartsinoom on suuõõnevähi pahaloomuline (pahaloomuline) vorm. See areneb peamiselt keele eesmises piirkonnas. Keelealused kasvajad on tavaliselt suuõõne vähk, mis on ka suuõõne vähk. Vähk, mis esineb tagumises kolmandikus keelepõhjas, on kõrivähi vorm.
Sagedus
Kuidas keelevähk areneb?
Kuidas soodustatakse keelevähi teket?
Peamine keelevähi riskitegur on tubaka ja alkoholi liigtarbimine. Samuti kahtlustatakse, et e-sigarettidega sissehingatavad suitsuvabad tubakaekstraktid on kantserogeensed. Aasia piirkonnas peetakse beetlipähklit peamiseks riskiteguriks. Beeteli pähklid sisaldavad psühhoaktiivseid aineid ja neid näritakse nagu tubakat või juuakse tee sisse lahustatuna.
Kuidas saate teada, et teil on keelevähk?
Tüüpilised sümptomid, mis viitavad keelevähile varases staadiumis, on silmatorkavad valged või punakad limaskesta värvused. Neid laike nimetatakse leukoplakiaks ja erütroplakiaks ning need on vähieelsed. Paljudel juhtudel arenevad need küpseteks pahaloomulisteks kasvajateks.
Muud keelevähi sümptomid on järgmised:
- Keele ja suuõõne turse.
- Haavandid (haavandid)
- Valu keelel
- Ebaselge päritoluga verejooks
- Probleemid neelamise, närimise ja rääkimisega
- halb hingeõhk (jalg)
- väsimus, väsimus
- Isutus
- Ebaselge päritoluga kaalulangus
- Palaviku episoodid
Kui üks või mitu ülaltoodud sümptomit püsivad kauem kui kaks nädalat, pöörduge arsti poole.
Mainitud sümptomid võivad viidata ka muudele (kahjututele või tõsistele) haigustele. Seetõttu laske põhjus arstil selgitada.
Kas keelevähk on ravitav või surmav?
Kirurgia
Ravi võimalikult edukaks eelduseks on vähikoe võimalikult suur eemaldamine operatsiooni teel. Selle protsessi käigus eemaldavad arstid kasvaja ja osa ümbritsevast tervest koest (resektsioon). Nii hoitakse ära kasvajajäänuste püsimine ja uuesti arenemine. Kordumise oht on vastavalt väike.
Suu või keele operatsioon, mille käigus eemaldatakse koe osad, võib põhjustada probleeme rääkimise või söömisega. Kahjustuste vältimiseks taastatakse (rekonstrueeritakse) kahjustatud piirkond suus nii palju kui võimalik. Selleks eemaldab kirurg koe teistest kehaosadest ja asetab need uuesti kahjustatud piirkonda. Nii säilivad keele ning närimis- ja neelamisaparaadi funktsioonid ning välimus.
Enamikul juhtudel järgneb operatsioonile kiiritusravi ja/või keemiaravi. Isegi keelevähihaigetel, kelle puhul operatsioon ei ole võimalik, tehakse neid ravimeetodeid igal üksikjuhul ainsa ravina või kombineeritakse mõlemat protseduuri.
Paljudel juhtudel kombineeritakse keemiaravi kiiritusraviga ja seda manustatakse sageli pärast operatsiooni. Arstid annavad sageli nn tsütostaatikume, näiteks koos toimeainega tsisplatiini. Vähi immunoteraapia toetab tavaliselt ravi tsütostaatikumidega. Siin manustatakse toimeainet tsetuksimabi (antikeha). Koos takistavad nad kasvajarakkude kasvu ja võitlevad seega keelevähiga.
Tsütostaatilised ravimid mõjutavad kõiki nende kasvu rakke ja mõjutavad ka terveid kudesid. Kahjustuste ja tõsiste kõrvaltoimete vältimiseks kohandavad arstid annust ja kasutamise kestust.
Prognoos
Teine tegur, mis mõjutab keelevähi paranemise võimalusi, on haige inimese üldine tervislik seisund. Kui esineb muid haigusi (nt südamepuudulikkus, neerupuudulikkus), on ka prognoos halvem.
Kas hambaarst suudab avastada keelevähki?
Üldiselt suurendab varajane diagnoosimine oluliselt keelevähi paranemise võimalusi. Regulaarsed kontrollid hambaarsti juures on eriti olulised, kuna hambaarstid ei uuri põhjalikult mitte ainult hambaid, vaid ka kogu suuõõne. Keelevähi esmasel diagnoosimisel mängivad rolli ka teised spetsialistid nagu kõrva-, nina- ja kurguarst, ortodont või isegi perearst.
Peegeluuringu (endoskoopia) abil vaatab arst suuõõne hoolikalt üle ja võimalusel võtab silmatorkavast koest proovi (biopsia). Seejärel uuritakse seda laboris rakkude muutuste suhtes.
Võimalikult varase diagnoosi saamiseks on oluline käia iga-aastasel hambaarsti kontrollil. Kui kahtlustate keelevähki (nt kui teil on sümptomid), pöörduge viivitamatult oma arsti poole.
