Üldine informatsioon
On arvukalt erinevaid tsütostaatilisi ravimeid, mille rünnakupunkt on kasvajarakkude erinevates punktides. Tsütostaatilised ravimid jagunevad rühmadesse vastavalt nende toimemehhanismidele. Allpool on loetletud olulisemad tsütostaatiliste ravimite rühmad.
Arvestades terminite, kaubamärkide ja võimalike kombinatsioonide (nn skeemid) rohkust, pole siiski võimalik igasse neist üksikasjadesse süveneda. Järgnevad ainete näited on toodud koos nende toimeainete nimedega. Türosiinikinaas inhibiitorid kuuluvad ka kemoterapeutiliste ainete hulka.
Vastupidiselt klassikalistele kemoterapeutilistele ravimitele on türosiini kinaas inhibiitorid toimivad spetsiifiliselt ja põhjustavad seega vähem kõrvaltoimeid. Need kemoterapeutilised ravimid häirivad kasvajarakkude tootmist DNA tasandil. Nad ristsidavad DNA molekule (alküülimise teel) viisil, mis viib normaalsete lugemisprotsessideni valgud häiritud.
Kuna kasvajarakk sõltub valgud, see viib kasvajaraku surmani. Lisaks takistavad alküülivad ained DNA uut moodustumist, mis põhjustab ka kasvajarakkude surma. See rühm jaguneb veel alarühmadeks, mis kõik järgivad ülalnimetatud toimemehhanismi:
- Bendamustiin, tsüklofosfamiid, klorambutsiil, melfalaan, ifosfamiid, trofosfamiid
- Alküülsulfonaadid: busulfaan, treosulfaan
- Nirosouuread: karmustiin, lomustiin, nimustiin
- Plaatina sisaldavad ühendid: karboplatiin, tsisplatiin, oksaliplatiin (see ainerühm on väga efektiivne ja seda kasutatakse sageli koos teiste tsütostaatiliste ravimitega)
Sellised tsütostaatilised ravimid inkorporeeritakse äsja toodetud DNA-sse kui „valed“ ehituskivid.
See peatab uue DNA moodustumise (nn DNA polümeraas on pärsitud). Kuna DNA kahekordistub rakkude jagunemise ajal, on antimetaboliitidel kasvajarakkudele väga spetsiifiline toime. Ka siin saab eristada kolme alarühma, mis erinevad oma olemuselt kui “valed ehitusplokid”.
- Foolhappe analoogid: metotreksaat (on olnud pikka aega olemas, kuid on endiselt üks olulisemaid aineid), pemetrekseed
- Puriini analoogid: merkaptopuriin, nelarabiin, kladribiin, fudarabiin,
- Pürimidiini analoogid: fluoruratsiil (5-FU), kapetsitabiin, gemtsitabiin
Algselt pärineb see aine igihaljast taimest (Vinca). Rakkude jagunemise ajal, nagu juba mainitud, kahekordistub kogu kromosoomikomplekt (DNA). Selle võrdseks jaotamiseks 2 raku vahel vajab rakk “aparaati”, nn mitootilist (mitoosist = rakujagunemist) spindlit, mis koosneb allüksustest, nn.
mikrotuubulid. Ilma mitootilise spindlita ei saa rakk regulaarselt jagada. Vinka alkaloidid häirivad selle spindli struktuuri ja seeläbi kasvajarakkude jagunemisvõimet.
Näited: Vinblastiin, vinkristiin ... Nende sihtstruktuuriks on ka nn mikrotuubulid. Erinevalt vinka alkaloididest ei häiri need aga mikrotuubulite struktuuri, vastupidi, need stabiliseerivad neid.
On oluline teada, et mitootiline spindel koguneb pidevalt ja laguneb. Kui keegi pärsib lagunemist, mis on sama oluline raku õige jagunemise jaoks, on kasvajarakkude kasv jälle häiritud. Näited: dotsetakseel, paklitakseel.
Nii nagu bakterid tapetakse tavaliselt antibiootikumid, mõned antibiootikumid võivad isegi kasvajarakke hävitada. Põhimõtteliselt teevad nad sama asja, mida nad teevad bakterid; mõnel bakteril, nagu inimesel, on DNA kahekordse spiraali kujul, DNA kahekordne ahel, mis on üksteise ümber haavatud. Nende mähiste lahti harutamiseks vajame valku (ensüümi), nn topoisomeraasi.
Ainult lahutamata olekus saab teavet DNA-st välja lugeda. Antibiootikum, millel on sel juhul tsütotoksiline, st rakke kahjustav toime, istub DNA-ahelate vahel nii, et topoisomeraas blokeerub. Näited: antratsükliinid nagu doksorubitsiin, mitoksantroon
