Kuidas klindamütsiin toimib
Klindamütsiin pärsib bakterite võimet toota valke. Kuna aga valgud on bakterirakkude ehitamiseks ülimalt olulised, takistab antibiootikum seeläbi bakterite kasvu ja paljunemist.
Klindamütsiin toimib hästi stafülokokkide (grampositiivsete bakterite) ja anaeroobide (hapnikuvabas keskkonnas kasvavate mikroobide) vastu.
Imendumine, lagunemine ja eritumine
Pärast suu kaudu manustamist imendub klindamütsiin seedetrakti kaudu hästi organismi. Võimalik on ka manustamine venoossesse veresoonkonda või skeletilihasesse süstla ja kanüüliga.
Suurem osa ravimist metaboliseerub maksas ja eritub seejärel väljaheitega. Väike kogus väljub kehast muutumatul kujul uriiniga.
Klindamütsiini võib kasutada ka väliselt. Vaginaalse kreemi või geeli kujul pärsib antibiootikum bakterite kasvu manustamiskohas.
Kuna klindamütsiin imendub kudedes kergesti ja koguneb muu hulgas luukoesse, kasutatakse seda luude ja liigeste infektsioonide (nt osteomüeliit, septiline artriit) ning hamba- ja lõualuu piirkonna infektsioonide korral.
Muud antibiootikumi kasutusvaldkonnad (näidustused) on järgmised:
- Kõrva, nina ja kurgu infektsioonid (nt äge keskkõrvapõletik, sinusiit, tonsilliit ja farüngiit)
- Vaagna- ja kõhupiirkonna ning naiste suguelundite infektsioonid (nt vaginiit, bakteriaalne vaginoos)
- Pehmete kudede infektsioonid
Kuidas klindamütsiini kasutatakse
Sisekasutus
Selleks lisatakse pudelil oleva märgi alla külma, eelnevalt keedetud vett. Pudel suletakse ja loksutatakse ettevaatlikult, kuni graanulid on täielikult lahustunud. Niipea, kui vaht on täielikult settinud, täitke uuesti täpselt märgini. Nüüd kasutusvalmis suspensiooni tuleb enne iga kasutamist korralikult loksutada ja seda ei tohi hoida temperatuuril üle 25 kraadi.
Päevane annus sõltub infektsiooni tüübist ja raskusastmest. Üldiselt on see klindamütsiini 0.6–1.8 grammi – jagatud kolmeks kuni neljaks annuseks. Kasutamise kestus sõltub ka infektsiooni tüübist ja haiguse käigust ning seetõttu määrab selle arst.
Väliseks kasutamiseks
Vagiinale kantakse aplikaatoriga klindamütsiini tupekreem. Ravi tuleb teha enne magamaminekut ja seda ei tohi alustada menstruatsiooni ajal.
Millised on klindamütsiini kõrvaltoimed?
Klindamütsiin võib põhjustada kõhulahtisust, eriti suu kaudu manustatuna. Seda seetõttu, et antibiootikum soodustab teatud bakteri vohamist soolestikus, mis toodab soole limaskesta kahjustavat toksiini.
Mõnel patsiendil võib see põhjustada koliiti, millega kaasneb palavik, raske kõhulahtisus koos verelisanditega, kõhukrambid ja iiveldus. Kõhulahtisuse ilmnemisel tuleb seetõttu ettevaatusabinõuna antibiootikumravi katkestada ja konsulteerida arstiga.
Rohkem kui ühel protsendil patsientidest tekib klindamütsiini kasutamisel teatud maksaensüümide (seerumi transaminaaside) aktiivsuse kerge, mööduv tõus. Pärast manustamist venoosse veresoonkonna kaudu võib tekkida valu ja flebiit, millele järgneb verehüüvete moodustumine (tromboflebiit).
Mida tuleks klindamütsiini kasutamisel arvestada?
Vastunäidustused
Klindamütsiini ei tohi kasutada ülitundlikkuse korral klindamütsiini või linkomütsiini suhtes.
Patsientidel, kellel on maksafunktsiooni kahjustus, signaalide edastamise häired närvidest lihastesse (nt myasthenia gravis, Parkinsoni tõbi) ja anamneesis seedetrakti häired (nt käärsoolepõletik), tuleb antibiootikumi kasutamisel olla eriti ettevaatlik.
interaktsioonid
Antibiootikum võib vähendada rasestumisvastaste pillide efektiivsust. Seetõttu tuleb ravi ajal ettevaatusabinõuna kasutada täiendavaid mehaanilisi rasestumisvastaseid vahendeid (nt kondoomiga).
Klindamütsiini ja makroliidantibiootikumide (nagu erütromütsiin, klaritromütsiin, asitromütsiin või roksitromütsiin) samaaegne kasutamine ei ole soovitatav, kuna mõlemad toimeained toimivad ühtemoodi ja seega nõrgendavad teineteise toimet.
Klindamütsiin võib tugevdada lihasrelaksantide (skeletilihaste ajutist lõdvestamist põhjustavad ravimid) toimet, kuna antibiootikumil on ka lihaseid lõõgastav toime. Seetõttu kohandab arst vajadusel lihasrelaksantide annust vastavalt.
Klindamütsiin laguneb CYP3A4 ensüümi kaudu. Teised ravimid, mis stimuleerivad tugevalt CYP3A4 ensüümi aktiivsust (sh rifampitsiin, fenütoiin, fenobarbitaal, mõned HIV-ravimid), võivad seega piirata klindamütsiini efektiivsust.
Rasedus ja imetamine
Klindamütsiin on reservantibiootikum raseduse ajal. Seda tuleks kasutada ainult siis, kui sobivamad alternatiivid ei ole valikuvõimalused.
Imetamise ajal tuleks võimalusel eelistada ka teisi antibiootikume, nagu penitsilliinid, tsefalosporiinid ja makroliidid. Siiski, kui klindamütsiin on tungivalt näidustatud, võivad patsiendid jätkata rinnaga toitmist.
Klindamütsiini sisaldavad preparaadid nõuavad Saksamaal, Austrias ja Šveitsis retsepti ning neid saab apteekidest ainult retsepti alusel.
Kui kaua on klindamütsiini tuntud?
Klindamütsiin on keemiliselt tihedalt seotud linkomütsiiniga, mida toodavad teatud bakterid (Streptomyces lincolnensis) ja mis avastati 1950. aastatel. Avastus tehti Nebraska osariigis Lincolni linna lähedal asuvates mullakultuurides (sellest ka nimi linkomütsiin).
Klindamütsiini saadakse linkomütsiinist keemilise reaktsiooni teel. Viimasega võrreldes on see tugevatoimelisem ja imendub organismi paremini. Klindamütsiin on olnud turul alates 1968. aastast.
Mida peaksite teadma ka klindamütsiini kohta
Kuna klindamütsiin muudab soolestiku loomulikku bakteriaalset kolonisatsiooni, võib tekkida kõhulahtisus. Ennetava meetmena võib võtta ka spetsiaalset ravimpärmi (nt Saccharomyces cerevisiae) sisaldavaid preparaate.
