Kuidas kloorprotikseen toimib
Kloorprotikseen aitab psühhootiliste sümptomite, näiteks hallutsinatsioonide ja luulude vastu (antipsühhootiline toime). Sellel on ka depressiivne toime, see neutraliseerib iiveldust ja oksendamist (antiemeetikum) ning hõlbustab uinumist.
Kloorprotikseen vahendab selle peamist toimet endogeense neurotransmitteri dopamiini (dopamiini retseptorite) sidumise ja blokeerimise kaudu.
Dopamiini retseptorid paiknevad ka nn kemoretseptori triggertsoonis, mis on aju oksendamiskeskuse osa. Nende blokaad kloorprotikseeniga hoiab ära iivelduse ja oksendamise.
Lisaks blokeerib kloorprotikseen teisi retseptoreid kehas. See käivitab muud efektid:
Kloorprotiasiin inhibeerib ka histamiini retseptoreid. Muuhulgas mängib histamiin oma rolli une-ärkveloleku rütmis ning soodustab ärkvelolekut. Lisaks kutsub neurotransmitter esile oksendamise, seondudes aju oksendamiskeskuse retseptoritega. Kloorprotikseen pärsib neid toimeid, blokeerides retseptoreid. Seega avaldab see und soodustavat ning tugevat rahustavat ja oksendamisvastast toimet.
Adrenaliin ja noradrenaliin seonduvad tavaliselt alfa-1 adrenoretseptoritega. Üks selle tagajärgi on veresoonte ahenemine. Kui kloorprotikseen inhibeerib neid retseptoreid, laienevad veresooned. See võib põhjustada näiteks madalat vererõhku.
Kloorprotikseen: toime algus ja kestus
Toime kestus on mitu tundi. Pool toimeainest taas organismist väljumiseks kulub kaheksa kuni kaksteist tundi (nn poolväärtusaeg).
Millised on kloorprotikseeni kõrvaltoimed?
Võimalikud on ekstrapüramidaalsed motoorsed häired, eriti kloorprotikseeni suurte annuste korral. Lastel aga piisab tavaliselt selle kõrvaltoime tekkimiseks toimeaine väiksematest annustest.
Patsientidel esineb sageli kloorprotikseeni depressiivse toime tõttu kõrvaltoimeid: nad tunnevad väsimust ja peapööritust, peavalu või reageerivad aeglasemalt.
Mõnikord juhtub ka seda, et patsiendid magavad kehvemini või on närvilised.
Kloorprotikseen pärsib neurotransmitteri atsetüülkoliini toimet. Võimalikud tagajärjed on nn antikolinergilised kõrvaltoimed: näiteks kannatanutel on suukuivus, ähmane nägemine või kõhukinnisus.
Sageli märgivad patsiendid kloorprotikseeniga ravi ajal suurenenud söögiisu ja kehakaalu suurenemist. Aeg-ajalt väheneb ka patsientide söögiisu ja teraapia käigus kaal langeb.
Need mõjud viljakusele taanduvad pärast kloorprotikseenravi lõpetamist.
Harva muudab kloorprotikseen impulsside juhtivust südamelihases ja pikendab nn QT-aega (ajavahemik EKG-s). See suurendab eluohtlike südame rütmihäirete riski. See kehtib eriti olemasolevate südamehaigustega patsientide kohta. Sel põhjusel teevad arstid tavaliselt enne kloorprotikseenravi alustamist oma patsientidele EKG-uuringu.
Lisateavet võimalike kõrvaltoimete kohta leiate kloorprotikseeni ravimiga kaasas olnud pakendi infolehelt. Võtke ühendust oma arsti või apteekriga, kui märkate või kahtlustate muid kõrvaltoimeid.
Millal kloorprotikseeni kasutatakse?
Kloorprotikseen on heaks kiidetud psühhomotoorse agitatsiooni ja agitatsiooni raviks psüühikahäiretega, näiteks skisofreeniaga patsientidel.
Šveitsis on kloorprotikseen heaks kiidetud ka muude haiguste korral:
- ärevuse, rahutuse ja agressiivsuse vastu patsientidel, kes on alkoholisõltuvuses või saavad võõrutusravi
- agitatsiooni või ärevuse toetava ravina depressiivsete sündroomide, ärevushäirete või foobiate korral
- raskete käitumishäirete raviks kaasasündinud või varakult omandatud arenguhäirete korral
- tugeva kroonilise valu korral koos valuvaigistitega
Mõnikord antakse vaimuhaigetele patsientidele unetuse korral kloorprotikseeni. Kloorprotikseeni kasutamine uneainena ei ole siiski heaks kiidetud näidustus. Seetõttu kasutatakse seda väljaspool etiketti.
Kuidas kloorprotikseeni kasutatakse
Kloorprotikseeni annuse määravad arstid iga patsiendi jaoks eraldi. Oma osa mängib haiguse tõsidus ja see, kui hästi patsient ravimile reageerib.
Kloorprotikseenil on ainult nõrk antipsühhootiline toime. Sel põhjusel kombineerivad arstid sageli toimeainet teiste ravimitega.
Kloprotikseeni tablette võetakse närimata koos vedelikuga. Reeglina määravad arstid välja kogu päevaannuse, mis tuleb võtta mitme üksikannusena päevas.
Kuna kloorprotikseen muudab teid sageli uniseks, tuleks esimene annus ideaalis võtta õhtul. Samal põhjusel on suuremate ööpäevaste kogudooside jaoks soovitatav võtta suurem osa toimeainest õhtuti. See aitab vältida tugevamat unisust päevasel ajal.
Kloorprotikseeni preparaatide annused Saksamaal ja Austrias:
Täiskasvanud patsiendid võtavad 15 kuni 100 milligrammi kloorprotikseeni kerge kuni mõõduka erutuse korral. Rasketel juhtudel ja maniakaalsete häirete korral saavad haiged isikud 100–400 milligrammi päevas. Patsiendid, kes saavad üle 150 milligrammi kloorprotikseeni päevas, paigutatakse tavaliselt haiglasse.
Kloorprotikseeni preparaatide annused Šveitsis:
Skisofreenia, maania või muude psühhoosidega patsiendid võtavad alguses 50–100 milligrammi kloorprotikseeni. Arst suurendab annust järk-järgult, kuni sümptomid on piisavalt leevendunud. Tavaliselt piisab 300 milligrammist kloorprotikseenist. Rasketel juhtudel saavad patsiendid kuni 1200 milligrammi kloorprotikseeni.
Alkohoolikud ja patsiendid võõrutusperioodil saavad 500 milligrammi kloorprotikseeni päevas, jagatuna mitmeks üksikannuseks. Kui ärajätusümptomid paranevad, vähendab arst annust. Relapsi riski vähendamiseks manustavad arstid mõnikord säilitusravina teise väiksema koguse kloorprotikseeni.
Valuhaiged saavad individuaalse kloorprotikseeni annuse, mille määrab arst koos valuvaigistitega.
Madalamad annused teatud patsiendirühmadele.
Lapsed ja noorukid võtavad sobivalt väiksemaid annuseid. Loe lähemalt jaotisest “Kloorprotikseen lastel”.
Maksa- või neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele määratakse tavaliselt ka vähendatud annus.
Kloorprotikseeni ravimi kasutamise katkestamine
Kui te lõpetate järsult kloorprotikseeni võtmise, võib teie keha reageerida ravi katkestamise sümptomitega:
Patsiendid tunnevad sageli iiveldust, higistavad rohkem või neil on sensoorsed häired (nt kipitus või tuimus nahal). Lisaks võivad patsiendid halvemini magada, väriseda või neil võib olla suurenenud ärevus.
Siiski on parem selliseid sümptomeid algusest peale vältida. Seda saab saavutada ravi järkjärgulise lõpetamisega. See tähendab, et ravimi kasutamist ei katkestata järsult, vaid annust vähendatakse järk-järgult – vastavalt raviarsti soovitustele. Nii võõrutatakse organism aeglaselt kloorprotikseenist ja välditakse ärajätunähtusid.
Täiendav oluline teave kloorprotikseeni kohta
Väärkasutus
Inimesed, kes võtavad kloorprotikseeni, kuigi selleks pole meditsiinilist põhjust, tunnevad end sageli väsinuna, halvas tujus või loidus. Liiga kaua või suurtes annustes võtmisel on oht tõsiste kõrvaltoimete tekkeks, mis ei pruugi taanduda.
Üleannustamine
Kui patsiendid võtavad kloorprotikseeni liiga suure annuse, on neil tavaliselt pearinglus, segasus või nägemine on hägune. Süda lööb ebaregulaarselt ja suureneb tõsiste arütmiate ja isegi südame-veresoonkonna puudulikkuse oht.
Lisaks võib kloroprotikseeni üleannustamine põhjustada liikumishäireid või keelekrampe (ekstrapüramidaalsed motoorsed häired – vt “Kõrvaltoimed”).
Kui kahtlustate kloorprotikseeni üleannustamist, helistage kohe kiirabiarstile. Raske mürgistus toimeainega võib põhjustada südame-veresoonkonna puudulikkust, koomat või hingamisseiskust!
Meditsiinitöötajad ravivad haigeid inimesi haiglas sõltuvalt üleannustamise tõsidusest. Nad võivad manustada aktiivsütt. See seob toimeainet seedetraktis nii, et see ei pääse verre.
Millal ei tohi kloorprotikseeni kasutada?
Kloorprotikseeni ei tohi kasutada järgmistel juhtudel:
- kui te olete ülitundlik toimeaine, teiste tioksanteeni toimeainete või ravimi teiste komponentide suhtes
- kui teil on teadvushäired, näiteks äge alkoholimürgistus, opioidsed valuvaigistid või muud depressiivsed psühhotroopsed ravimid
- vereringe kollapsi või koomalaadse seisundi korral
- magneesiumi või kaaliumi tasakaalu häirete korral
- raseduse ja imetamise ajal
- alla kolmeaastastel lastel
- QT-aega pikendavate ravimite samaaegsel kasutamisel
Mõne olemasoleva seisundi korral kaaluvad arstid hoolikalt, kas määrata kloorprotikseeni. Nende hulka kuuluvad näiteks:
- raske maksa- ja neerufunktsiooni häire
- väga madal vererõhk (kloorprotikseen alandab vererõhku veelgi)
- Parkinsoni tõbi
- Anamneesis epilepsia ja krambid (kloorprotikseen alandab krambiläve)
- Hüpertüreoidism (patsiendid vajavad enne kloorprotikseeni võtmist sobivat kilpnäärmehaiguse ravi)
- ahenenud soolestik või kuseteede
- glaukoom
- Myasthenia gravis (autoimmuunhaigus, mille puhul närvisignaalide edastamine on häiritud)
Need ravimite koostoimed võivad ilmneda kloorprotikseeniga
Kui te võtate lisaks kloorprotikseenile ka teisi QT-intervalli pikendavaid aineid, suureneb südame rütmihäirete risk. Selliste ainete hulka kuuluvad:
- Makroliidirühma antibiootikumid (nt erütromütsiin) või fluorokinoloonid (nt moksifloksatsiin).
- Südame rütmihäirete (antiarütmikumid) ravimid, nagu amiodaroon
- Depressiooniravimid (antidepressandid), nagu tsitalopraam
Spetsiifiline ensüümsüsteem maksas (CYP2D6 süsteem) lagundab kloorprotikseeni. Mõned ravimid võivad mõjutada selle ensüümsüsteemi aktiivsust ja seega ka antipsühhootikumi lagunemist:
CYP indutseerijad suurendavad ensüümsüsteemi aktiivsust ja seeläbi kloorprotikseeni lagunemist. Annusest ei pruugi siis enam piisava toime saavutamiseks piisata. CYP indutseerijate hulka kuuluvad antibiootikumid doksütsükliin ja rifampitsiin (kasutatakse tuberkuloosi raviks). Sigaretisuits aga kiirendab ka lagundavat ensüümi.
- Antihüpertensiivsed ained suurendavad kloorprotikseeni antihüpertensiivset toimet. Mõjutatud isikud on uimased ja kipuvad kukkuma (eriti eakad ja kõnniprobleemidega inimesed).
- Neurotransmitteri atsetüülkoliini vastased ravimid suurendavad kloorprotikseeni antikolinergilisi kõrvaltoimeid (nt suukuivus).
- Dopamiini antagonistid suurendavad kloorprotikseeni dopamiini inhibeerivat toimet. See soodustab ekstrapüramidaalseid motoorseid kõrvalmõjusid (nt liikumishäired).
Kloorprotikseenravi ajal hoiduge alkoholist!
Kui te võtate toimeainet koos tee või kohviga, võib selle toime väheneda. Seetõttu neelake tabletid alla koos klaasitäie veega.
Kloorprotikseen võib interakteeruda antikoagulantidega. Sel juhul võib arst patsiendi vere hüübimist sagedamini kontrollida.
Kloorprotikseen lastel: mida tuleks arvestada?
Alla kolmeaastased lapsed ei tohi kloorprotikseeni võtta.
Vanematel lastel sõltub toimeaine annus lapse kehakaalust. Tavaliselt võtavad kolmeaastased ja vanemad lapsed 0.5–XNUMX milligrammi kloorprotikseeni kilogrammi kehakaalu kohta. Päevane koguannus jagatakse kaheks üksikannuseks.
Kloorprotikseen raseduse ja imetamise ajal
Kui rase patsient saab kloorprotikseeni raseduse esimesel trimestril, võib arst soovitada täiendavaid ultraheliuuringuid. Nii kontrollib ta, kas sündimata laps areneb normaalselt.
Toimeaine eritub rinnapiima. Asjatundjate hinnangul võib aga imetamine reservatsioonidega jätkuda, kui ema võtab ainsa ravimina kloorprotikseeni. Võimalike kõrvaltoimete kiireks äratundmiseks on oluline last tähelepanelikult jälgida. Kui laps on eriti rahutu, pearinglus või joob halvemini, peaksid vanemad sellest viivitamatult lastearsti teavitama.
