Koostoimed | Allopurinool

interaktsioonid

Ravim Allopurinool võib tugevalt mõjutada paljude teiste ravimite toimet, seetõttu tuleb enne selle võtmist raviarstiga selgitada, kas ja kuidas tuleb teisi vajalikke ravimeid kohandada. Allopurinool avaldab tugevdavat toimet erinevate antikoagulantide toimele. Seetõttu tuleks erilist tähelepanu pöörata nn kumariinide (varfariin, marcoumar) vajalikule tarbimisele.

Avalduse käigus Allopurinool antikoagulandi päevaannust tuleks vähendada. Lisaks suureneb probenetsiidi toime. Probenetsiid on ravim, mida (nagu ka allopurinooli) kasutatakse liigse taseme vähendamiseks uurea kontsentratsioonid veri ja on seetõttu teraapiaks podagra.

Eriline ettevaatus on vajalik ka patsientidel, keda ravitakse kloorpropamiidiga, mida kasutatakse sulfonüüluureaga diabeet teraapia. Selle ravimi efektiivsust suurendab ka allopurinooli samaaegne tarbimine. Teatud epilepsiavastased ravimid (eriti fenütoiin), mis pärsivad närvirakkude erutatavust ja mida saab seega kasutada epilepsiate raviks, tuleb allopurinooli manustamisel kiiresti uuesti ravida.

Stevens-Johnsoni sündroom

Kuigi allopurinool mängib meditsiinis olulist rolli ja on saavutanud suurt edu ravimite ravis podagra, ei saa välistada ravimite kahjulikke mõjusid (kõrvaltoimeid). Selle ravimi määramisel peab raviarst alati kaaluma, kas kliiniline kasu kaalub üles kõrvaltoimete riski. Võimalik komplikatsioon, mis on seotud allopurinooli võtmisega, on nn Stevens-Johnsoni sündroom.

Uuringute kohaselt on allopurinool selle kõige levinum põhjus seisund (Stevens-Johnsoni sündroom). Stevens-Johnsoni sündroom on raske ravimireaktsioon, mis avaldub peamiselt nahal ja on haruldane. Stevensi-Johnsoni sündroomi käigus eraldub epidermis (ülemine nahakiht) kuni 10% kehapinnast.