Mis on koronaarsooned?
Koronaarsooned ümbritsevad südamelihast rõnga kujul. Need on nimetatud nende peamiste tüvede asukoha järgi südame koronaarsoones – südame välisküljel paiknevas rõngakujulises süvendis, mis tähistab piiri kahe kodade ja vatsakeste vahel.
Parem koronaararter (RCA, ACD).
Parem koronaararter kulgeb horisontaalselt ümber südame parema külje. See varustab suurema osa paremast südamest ja interventrikulaarse vaheseina tagumist osa (eraldussein südame parema ja vasaku poole vahel).
Parema koronaararteri ingliskeelne nimetus on “right coronary artery” (RCA). See südamesoon kannab aga sageli ka lühendit ACD – selle veresoone ladinakeelse nimetuse põhjal “Arteria coronaria dextra”.
Vasak koronaararter (LCA, LMCA, ACS)
- RIVA südamesoon (LAD südamesoon) laskub südame esiküljele parema ja vasaku vatsakese vahele. See varustab vasakut vatsakest ja kitsast parema vatsakese riba.
- Vasaku koronaararteri (RCX) väiksem haru varustab vasakut aatriumi, liigub vasaku vatsakese tagumise seina poole ja kulgeb viltu üle selle välisseina.
Koronaararterite suurus on inimestel erinev. Näiteks mõnel inimesel varustab vasak koronaararter peaaegu kogu südant.
Mis on koronaarsete veresoonte funktsioon?
Kus asuvad koronaararterid?
Koronaararterid asuvad epikardi, perikardi (südamekotti) sisemise voldiku all. Need tekivad aordist, mis väljub peagi vasakust vatsakesest ja keerlevad pärjakujuliselt ümber südame.
