Lühiülevaade
- Sümptomid: sagedane köha koos rögaga (suurenenud lima tootmine); hilisem õhupuudus pingutusel või isegi ilma pingutuseta, töövõime langus; tüsistuste, südame rütmihäirete, hapnikupuudusest ja tursetest tingitud naha ja küünte sinakuse korral
- Ravi: Lõpetage tubaka tarbimine, mitteravimi sissehingamine, koputavad massaažid, hingamisteede võimlemine; ravitakse bronhodilataatorite või kortisooniga; antibiootikumid sekundaarse bakteriaalse infektsiooni jaoks
- Põhjused: peamiselt suitsetamine, harvem geneetilised tegurid või keskkonnamõjud, nagu saasteained
- Diagnoos: haiguslugu (anamnees), füüsiline läbivaatus koos kopsude kuulamisega, kopsufunktsiooni test (spiromeetria), rindkere röntgen, kompuutertomograafia (CT), röga ja veregaaside uuring, elektrokardiograafia (EKG) ja ehhokardiograafia (südame ultraheliuuring) ) vajadusel tüsistuste korral
- Prognoos: harva ravitav, sageli hea prognoos varases staadiumis raviga; kaugelearenenud bronhiidi (KOK) korral on oht tüsistusteks, nagu parema südamepuudulikkus või südame rütmihäired, samuti õhupuudus, prognoos on siis oluliselt halvem
- Ennetamine: lõpetage suitsetamine, vältige kokkupuudet ärritavate ainetega, järgige tervislikku eluviisi regulaarse treeninguga; pärilikku kroonilist bronhiiti on peaaegu võimatu vältida
Mis on krooniline bronhiit?
Arstid eristavad kahte kroonilise bronhiidi vormi:
- Lihtne (mitteobstruktiivne) krooniline bronhiit: siin on bronhid krooniliselt põletikulised. Tavaliselt on see kahest haiguse vormist kergem.
- Obstruktiivne krooniline bronhiit: siin on krooniliselt põletikulised bronhid täiendavalt ahenenud (obstruktsioon = obstruktsioon, ummistus). Arstid räägivad ka kroonilisest obstruktiivsest bronhiidist (COB), mida sageli nimetatakse "suitsetaja köhaks".
Obstruktiivne krooniline bronhiit areneb tavaliselt krooniliseks obstruktiivseks kopsuhaiguseks (KOK). Seejärel on alveoolid samuti üle pumbatud (kopsuemfüseem). Seetõttu on KOK kombinatsioonis emfüseemiga krooniline obstruktiivne bronhiit. See haigus on maailmas üks levinumaid surmapõhjuseid.
Keda mõjutab krooniline bronhiit?
Saksamaal on 10–15 protsendil täiskasvanutest lihtne krooniline bronhiit. Suitsetamine on suurim riskitegur: igal teisel üle 40-aastasel suitsetajal on krooniline bronhiit. Mehed põevad seda haigust palju sagedamini kui naised.
Obstruktiivne krooniline bronhiit mõjutab umbes kaks kuni kolm protsenti naistest ja neli kuni kuus protsenti meestest. Peaaegu kõik patsiendid on suitsetanud või jätkavad suitsetamist ka pärast diagnoosi saamist.
Sümptomid
Kui kroonilise põletikuga bronhid on lisaks ärritatud (nt õhusaasteainete, tubakasuitsu, infektsioonide jms tõttu), sümptomid tavaliselt süvenevad.
Ka köhimine koos suurema või väiksema rögaga on tüüpiline ägeda bronhiidi tunnus. Kroonilise bronhiidi korral on sümptomid aga palju vähem väljendunud.
Kroonilise bronhiidi korral on patsiendi üldine seisund tavaliselt hea. Hingamisprobleeme ei esine või esineb peaaegu üldse.
Lihtne krooniline bronhiit areneb haiguse edenedes sageli krooniliseks obstruktiivseks bronhiidiks, mis tähendab, et põletikulised bronhitorud tõmbuvad üha enam kokku. See takistab sisse- ja väljahingamisel õhuvoolu.
Kui ahenemine on kerge, tekib õhupuudus ainult stressi korral, näiteks kõndides. Kuid haiguse edenedes muutuvad hingamisteed üha kitsamaks. See muudab hingamise üha raskemaks. Isegi mõõduka pingutuse korral (näiteks trepist üles ronimine) jäävad patsiendid kiiresti hingetuks. Obstruktiivne krooniline bronhiit põhjustab halvimatel juhtudel õhupuudust ka ilma füüsilise pingutuseta (st puhkeolekus).
Hingamisraskused kulutavad patsientidele palju energiat. Selle tulemusena väheneb nende jõudlus.
Obstruktiivse kroonilise bronhiidi kõikides staadiumides on oht kopsuemfüseemi sümptomite tekkeks: kuna kopsualveoolid venivad üle ja hävivad ning kopsude hingamisvõime väheneb püsivalt. Kopsud muutuvad ülepaisutatud. Seejärel on kroonilisest bronhiidist arenenud KOK. Üleminek on sujuv.
Krooniline bronhiit kahjustab kopsude isepuhastumisvõimet. Seetõttu on patsiendid vastuvõtlikud täiendavatele bakteriaalsetele hingamisteede infektsioonidele. Samuti suureneb kopsupõletiku oht.
Kas kroonilist bronhiiti saab ravida?
Suitsetamine on kroonilise bronhiidi kõige olulisem vallandaja. Seetõttu on ravi edukas ainult siis, kui haiged loobuvad täielikult tubakast ("lõpetage suitsetamine"). Samuti tuleks vältida passiivset suitsetamist. Võimaluse korral tuleks vältida ka muid kahjulikke aineid, mis ärritavad bronhe. Kui patsient puutub tööl kokku selliste ärritavate ainetega, võib olla soovitatav ümberõpe.
Kroonilise bronhiidi edasine ravi sõltub haiguse tõsidusest. Põhimõtteliselt on olemas mittefarmakoloogilised ja farmakoloogilised meetmed.
Mittefarmakoloogilised meetmed
Kasulikud on ka spetsiaalsed hingamistehnikad. Arstid soovitavad sageli "huulpidurit", näiteks: patsient hingab välja peaaegu suletud huulte kaudu. See tekitab bronhiaaltorudes kõrgema rõhu, mis vähendab nende kokkuvarisemist. Abiks on ka hingamisharjutused, mis toetavad hingamist. Füsioterapeut näitab patsiendile sobivaid harjutusi.
Krooniline bronhiit julgustab paljusid patsiente rahulikult võtma. See kehtib eriti siis, kui neil on ka ahenenud hingamisteed (obstruktiivne krooniline bronhiit). Siiski on väga oluline, et patsiendid jääksid füüsiliselt aktiivseks. Regulaarne liikumine ja sport tõstavad üldist vastupidavust ja elukvaliteeti. Kui krooniline bronhiit on juba kaugele arenenud, on kõige parem treenida arsti järelevalve all.
Tervislik, tasakaalustatud toitumine on samuti väga oluline. Üldiselt soodustab see head tervist. See on eriti oluline alakaaluliste patsientide jaoks. Eelkõige võib obstruktiivne krooniline bronhiit olla nii kurnav, et patsiendid kaotavad palju kaalu. Seejärel on soovitav kõrge kalorsusega dieet. Veenduge ka, et joote piisavalt vedelikku.
Kroonilise bronhiidi ravimid
Mõnikord antakse patsientidele nn glükokortikoide ("kortisoon"). Need pärsivad kroonilist põletikku bronhides ja neil on limaskestale turset vähendav toime. Toimeained on tavaliselt sissehingamisel.
Kui kroonilise bronhiidiga kaasneb ka bakteriaalne infektsioon, määrab arst antibiootikumid.
(Obstruktiivne) krooniline bronhiit süveneb mõnikord ägedalt (ägenemine). Võimalikud vallandajad on näiteks ägedad bakteri- või viirusinfektsioonid. See nõuab kiiret ja intensiivset arstiabi, võib-olla haiglas.
Mõned patsiendid teatavad, et rögalahtistid (nagu atsetüültsüsteiin või ambroksool) teevad neile head. Kuid nende ravimite tõhusust ei ole teaduslikult selgelt tõestatud.
Mis põhjustab kroonilist bronhiiti?
Krooniline bronhiit on eelkõige “suitsetajate haigus”: tubakasuits kahjustab otseselt hingamisteede limaskesta. See muutub põletikuliseks ja tekitab viskoossemat lima.
Tubakasuits pärsib ka ripsmete liikumist bronhide torudes. Tavaliselt transpordivad need lima, mikroobe ja muid võõrkehi väljapääsu (tuuletoru ja kõri) poole. Suitsetajate puhul aga ei suuda nad seda enam piisavalt teha.
Kroonilise bronhiidi harvemad põhjused
Keskkonnas ja töökohal leiduvad saasteained on vähem levinud kroonilise bronhiidi põhjused. Need on näiteks gaasid, tolmud ja aurud, mis ärritavad hingamisteid. Näideteks on vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, osoon, kaadmium, silikaadid, puidu-, paberi-, teravilja- ja tekstiilitolm.
Kroonilist bronhiiti põhjustavad harva ka nn endogeensed tegurid. Need on tegurid, mis on seotud patsiendi endaga, näiteks geneetilised tegurid. Mõnel juhul põhjustab ensüümi alfa-1-antitrüpsiini kaasasündinud puudulikkus kroonilist bronhiiti. Võimalik põhjus on ka niinimetatud antikehade puudulikkuse sündroom. Teised inimesed kannatavad hingamisteede ripsmete kaasasündinud häire all. Sageli areneb neil lapsepõlves obstruktiivne krooniline bronhiit.
Mõnel patsiendil on raskest ägedast hingamisteede infektsioonist arenenud krooniline bronhiit. See oht eksisteerib eelkõige siis, kui nakatunud isikud ei saa nakkust ravida või saavad seda hilja – teisisõnu, kui nakkus kandub edasi. Kroonilise bronhiidi teket soodustavad ka korduvad hingamisteede infektsioonid.
Kuidas saab kroonilist bronhiiti diagnoosida?
Kroonilise bronhiidi kahtluse korral on õige inimene, kelle poole pöörduda, kogenud perearst või kopsuarst.
Arst räägib kõigepealt patsiendiga üksikasjalikult, et saada tema haiguslugu (haigusloo intervjuu). Võimalike küsimuste hulka kuuluvad:
- Millised on teie sümptomid täpselt? Kui kaua teil sümptomid on olnud?
- Kas olete suitsetaja?
- Mis ajast ja kui palju sa suitsetad?
- Kas olete kokku puutunud/kas olete kokku puutunud teatud saasteainetega, näiteks tööl?
- Kas teil on mingeid olemasolevaid või aluseks olevaid haigusi?
Sellele järgneb füüsiline läbivaatus. Muuhulgas kuulab arst teie kopse stetoskoobiga. Tavaliselt kuuleb ta raevu. Obstruktiivse kroonilise bronhiidi korral on üldiselt kuulda nn vilistavat heli. See on väljahingamisel vilistav heli. See näitab kitsendatud hingamisteid.
Kopsufunktsiooni test
Arst kasutab kopsufunktsiooni testi, et kontrollida, kui hästi patsiendi kopsud töötavad. See on eriti oluline obstruktiivse kroonilise bronhiidi korral. Saadaval on erinevad meetodid, näiteks spiromeetria. Veelgi täpsemalt saab kopsufunktsiooni testida nn kehapletüsmograafiaga.
Rindkere röntgenuuring
Rindkere röntgenikiirgust (rindkere röntgenikiirgust) kasutatakse peamiselt sümptomite muude põhjuste välistamiseks. Näiteks kopsuvähk ja kopsutuberkuloos põhjustavad kroonilise bronhiidiga sarnaseid sümptomeid. Sama kehtib ka kopsudes leiduvate võõrkehade ja nn bronhektaasia (bronhide punnis) kohta.
Krooniline bronhiit jätab röntgenpildile ebakorrapärased hajusad triibud või ribavarjud. Arstid nimetavad seda lamerakujuliseks atelektaaseks või "määrdunud rinnaks". Varjud tekivad sellest, et alveoolides on õhku liiga vähe või üldse mitte. Selle tulemusena väheneb vastav kopsupiirkond või ei laiene see üldse.
Edasised uuringud
Mõnikord kasutatakse rindkere visualiseerimiseks kompuutertomograafiat (CT). See võimaldab välistada näiteks bronhektaasi.
Arst uurib mõnikord ka väljaköhitud röga proovi üksikasjalikumalt. Selle abil saab näiteks kindlaks teha, kas bakteriaalne infektsioon on levinud ka hingamisteedesse.
Sageli mõõdavad arstid veregaase ehk hapniku- ja süsihappegaasisisaldust ning vere pH väärtust. Tulemuste põhjal saab hinnata, kui kaugelearenenud krooniline bronhiit on. See on eriti oluline obstruktiivse kroonilise bronhiidi korral.
Krooniline bronhiit areneb tavaliselt alles kõrges eas. Kui patsient on aga noorem kui 45 ja/või tema perekonnas on esinenud KOK-i, on põhjuseks sageli pärilik alfa-1-antitrüpsiini puudulikkus (antitrüpsiini puudulikkus). Põhjuseks võib olla ka teatud antikehade kaasasündinud puudulikkus (antikehadefitsiidi sündroom). Vereanalüüs annab asjakohast teavet.
Milline on kroonilise bronhiidi ravi edu?
Kroonilist bronhiiti saab ravida harva – eeldusel, et see on alles väga varajases staadiumis ja välditakse rangelt selle käivitajat (suitsetamine, muud kahjulikud ained jne). Kuid isegi lihtne krooniline bronhiit kestab tavaliselt kogu elu. Sobiva ravi korral on oodatav eluiga üldiselt väga pikk ja haiged elavad küpse vanaduseni – lihtne krooniline bronhiit eluiga ei lühenda.
Kuid veidi alla 20 protsendil patsientidest areneb lihtne krooniline bronhiit aja jooksul obstruktiivseks krooniliseks bronhiidiks. Seejärel on hingamisteed püsivalt ahenenud. Ravimid (nt sümpatomimeetikumid) võivad seda kitsenemist ainult osaliselt muuta või vähemalt sümptomeid leevendada.
Teine kohutav tüsistus on parema südamepuudulikkus (cor pulmonale).
Lisaks muudab krooniline bronhiit patsiendid üldiselt vastuvõtlikumaks sellistele infektsioonidele nagu gripp ja kopsupõletik. Sellised tüsistused halvendavad tavaliselt oluliselt patsiendi seisundit. Seetõttu soovitavad arstid obstruktiivse kroonilise bronhiidiga inimesi regulaarselt vaktsineerida gripi ja pneumokokkide (kopsupõletiku tavalised põhjused) vastu.
Kas kroonilist bronhiiti saab ära hoida?
Kuna suitsetamine on kroonilise bronhiidi peamine põhjus, on parim viis haiguse ennetamiseks suitsetamise märkimisväärne vähendamine või täielik loobumine. Ainult “suitsetamisest loobumine” hoiab ära hingamisteede limaskestade, eriti bronhide liigse ärrituse.
Vältige ärritavaid aineid, mis on võimalikud vallandajad. Rääkige oma tööandjaga, kui kahtlustate, et teie töökeskkonnas (tööl) on aineid, mis ärritavad teie hingamisteid. Võib osutuda vajalikuks ümberstruktureerida või töökohta vahetada.
Pärilike riskitegurite olemasolul ei saa kroonilist bronhiiti peaaegu või üldse vältida. Järgige võimalikult tervislikku eluviisi ja treenige regulaarselt, et vältida tüsistusi.
