Sissejuhatus
Vanuse laigud ladina keeles nimetatakse lentigines seniles ja kuuluvad naha pigmentatsioonihäirete hulka. Need on helepruunid, terava servaga laigud, mis ilmnevad kõige sagedamini käe tagaküljel, käsivartel ja näol. Välimuse põhjus vanuse laigud on pikaajaline kokkupuude päikesevalgusega, mis suureneb koos vanusega, nii et vanusepunktid ilmnevad tavaliselt ainult vanemas eas; sellest ka nimi.
Vanuse laigud on põhjustatud pigmendi ladestumisest nahas ja on täiesti kahjutud. Naha värvimuutuse eest vastutavad nn melanotsüüdid, naha spetsiaalsed rakud, mis tekitavad melaniini, mille olemasolu nahas määrab meie individuaalse nahavärvi. Eelkõige on vanuseplekid lipofustsiini (nn vananeva pigmendi) kogunemised, mis tekivad rasvhapete oksüdeerumisel rakumembraan.
Rakk ei suuda seda ainet lagundada, nii et paljud osakesed on väljastpoolt nähtavad vananemislaikudena. Vanuseplekkidel pole haiguslikku väärtust ja neid saab tavaliselt puhtalt kosmeetilistel põhjustel eemaldada. Siiski on pahaloomuliste alamliik melanoom (nn lentigo-maligna melanoom), mis on väga sarnane vanuseplekkidega, nii et mõnel juhul soovitatakse dermatoloogil regulaarselt kontrollida.
Vanuse koha eemaldamise võimalused
Vanusepunktidel pole haiguslikku väärtust; seepärast peab puhtalt esteetilistel põhjustel eemaldamise kulud kandma patsient ise. Sel eesmärgil on erinevates kuluolukordades palju rohkem või vähem tõhusaid protseduure. Lihtsaim ja odavaim viis on juba vananemispaikade tekkimise ärahoidmine.
Sel eesmärgil tuleks käte ja näo ning dekolteele ja nahale pidevalt kanda kõrge päikesekaitsekreem (SPF 50). kael noores eas, nii suvel kui ka talvel. Kõige tõhusamaks meetodiks peetakse praegu ravi laserkiirtega. Siin viib ravi läbi dermatoloog, kes kasutab spetsiaalset seadet, et tulistada valgusvihku naha ülemistesse kihtidesse, põhjustades pigmendi ladestumist ja immuunrakkudest puhastumist.
Teine võimalus on toimeainetega pleegituskreemid, mis kergendavad vananemispaika või peatavad pigmendi uuenenud moodustumise. Nende hulka kuuluvad hüdrokinoon või rokinool. Siin on edu näha alles mõne nädala pärast.
Teine võimalus on keemilised koorimised puuviljahapetega (AHA = alfa-hüdroksühapped), mis eemaldavad ülemise värvimuutusega nahakihid, et need saaksid uuesti moodustuda. Selleks sobib ka mõnevõrra tugevam hape trikloroäädikhape, kuid ravi peaks läbi viima ainult kogenud dermatoloog, kuna need koorimised võivad nahka väga tõsiselt ärritada ja vigastada. Teine meetod on nn dermabrasioon, kus dermatoloog lokaalanesteetikumi all lõikab ülemise värvimuutusega nahakihi omamoodi viiliga.
Sarnane mehaaniline protseduur on külmravi (krüoteraapia), mille pealmised nahakihid on vedela lämmastikuga külmunud. Need surevad hiljem ära ja võib tekkida uus värvimata ülemine kiht. Ka siin peaks ravi läbi viima ainult kogenud dermatoloog, vastasel juhul on tulemus ebaühtlane ja on isegi armidega vigastuste oht.
Hoolimata ravimeetodist on päikesekaitse pärast teraapiat hädavajalik. Sõltuvalt protseduurist tuleb mõnest nädalast kuuni täielikult vältida päikest ja iga päev tuleks kasutada kõrge päikesekaitsefaktoriga kreemi (SPF 50). Selle põhjuseks on see, et raviga ärritunud nahk taastab suurenenud pigmentatsiooni.
