Lühiülevaade
- Sümptomid: Põletikulised haavad on punased, paistes ja valulikud. Lisaks on nad sageli mädased ja lõhnavad halvasti. Rasketel juhtudel surevad ümbritsevad kuded või tekib veremürgitus, mis väljendub muuhulgas ka palaviku, külmavärinate ja kiire pulsisagedusena.
- Kirjeldus: Haavapõletik on patogeenide (tavaliselt bakterite) põhjustatud haavapõletik.
- Põhjused: mikroorganismid nagu bakterid, harvemini viirused, seened ja parasiidid tungivad haavasse, põhjustades selle nakatumise.
- Diagnoos: Arutelu arstiga, füüsilised läbivaatused (nt haava uurimine, vereanalüüs, koeproovide võtmine).
- Ennetamine: Tagage piisav hügieen, puhastage haavad hoolikalt ja hoidke need puhtad, vahetage regulaarselt sidemeid.
Kuidas haavainfektsiooni ära tunda?
Rasketel juhtudel tekib veremürgitus (sepsis), mille puhul immuunsüsteem ei ründa mitte ainult patogeene. Tugevalt kannatab ka keha – kuni ühe või mitme organi riketeni. Lisaks on harvadel juhtudel võimalik, et patogeenid jõuavad luudeni otse põletikulisest haavast või vere kaudu ja tekitavad põletikku (osteomüeliit).
Infektsiooni märgid otse haava piirkonnas on:
- Haav on punetav.
- Mõjutatud nahapiirkond tundub soojem (ülekuumenemine).
- Nakatunud haav valutab ja on puutetundlik.
- Ümbritsev kude on kõvastunud.
- Mäda lekib haavast.
- Suurenenud haavasekretsioon väljub haavast (nn nutuhaav).
- Põletikulises haava piirkonnas on aistingud
Teised sümptomid, mis viitavad kaugelearenenud või raskele infektsioonile, samuti veremürgistusele (sepsis), on järgmised:
- Mõjutatud isikul tekib palavik ja külmavärinad.
- Haav paraneb väga aeglaselt.
- Haav lõhnab ebameeldivalt või mädanevalt (mädanemisaktiivne lõhn).
- Haava põhjas tekivad taskud ja õõnsused.
- Tekivad abstsessid (mädaga täidetud õõnsused).
- Haav muutub värviliseks (nt rohekas värvus näitab Pseudomonase infektsiooni).
- Valu muutub tugevamaks.
- Mõjutatud jäseme funktsioon on häiritud.
- Südame löögisagedus on suurenenud.
- Hingamine kiireneb.
Mida saab teha nakatunud haavaga?
Haavahooldus
Tugevalt eralduvate haavade korral teostab arst ka haava drenaaži. See hõlmab haavavedeliku tühjendamist väljapoole haavasse sisestatava plasttoru abil.
Seejärel seob arst haava steriilse sidemematerjaliga (nt haavasidemed, marli sidemed, kompressid). Võimaluse korral tuleks seda iga päev muuta.
Iga haava puhul on oluline hoida see puhas ja kaitsta saastumise eest!
Antibiootikumid
Kui haavapõletik tungib sügavamatesse koekihtidesse, tekitab suuri põletikke või tekib veremürgituse oht, määrab arst kohe antibiootikumid. Sihipärane ravi antibiootikumidega on siin hädavajalik tõsiste, mõnikord eluohtlike tüsistuste (nt elundipuudulikkuse) vältimiseks.
Operatsiooni ajal ei ole harvad juhud, kui arst määrab enne operatsiooni, operatsiooni ajal või pärast seda infektsioonide vältimiseks antibiootikume.
Kui olete mõne antibiootikumi suhtes allergiline, teavitage sellest kindlasti oma arsti!
Passiivne teetanuse vaktsineerimine
Kodused õiguskaitsevahendid
Väidetavalt aitavad ka mõned kodused abinõud haavade paranemist toetada. Näiteks ehhiaatsiast, kummelist, naistepunaõlist või saialillest valmistatud salvidel, mida määritakse õhukeselt haavaservadele, on paranemisprotsessile positiivne mõju.
Põletushaavadele võib määrida tursamaksaõli, mis väidetavalt vähendab armistumist. Haavahoolduse ja paranemisega peaks aga alati kaasas käima arst.
Teised taimsed ravimid nakatunud haavade raviks on: Balloon viinamarjarohi, taruvaik, salvei, humal, arnika ja Korterohi.
Kodustel abinõudel on oma piirangud. Kui sümptomid püsivad pikka aega, ei leevene või isegi süvenevad, peate alati konsulteerima arstiga.
Mis on haavainfektsioon?
Mis vallandab haavainfektsiooni?
Haavainfektsiooni kõige levinum põhjus on bakterite tungimine haavasse. See põhjustab põletikku. Lisaks vallandavad mõnel juhul haavainfektsiooni viirused, seened või parasiidid. Enamikul juhtudel kanduvad patogeenid edasi kontakt- või määrdeinfektsiooni teel (nt kui haav puutub kokku saastunud pindadega nagu ukselingid, arvutiklaviatuurid või tualettpotid).
Saastunud haavad
Kui saastunud vesi satub lahtistesse haavadesse, soodustab see ka bakterite (nt Vibrio vulnificus) põhjustatud haavainfektsioone. See esineb näiteks jõesuudmetes või riimvees ja kutsub esile kiired nahapõletikud, mis võivad viia isegi veremürgistuseni.
Surnud kude, vanema vere või koevedeliku kogunemine ning võõrkehad haavas soodustavad mikroorganismide vohamist ja seeläbi ka nakkusi.
Haavade nakatumine toimub ka pärast operatsiooni (postoperatiivne või kirurgiline haavainfektsioon). Operatsioonijärgsed haavainfektsioonid tekivad tavaliselt mõni päev pärast operatsiooni, kuid on võimalikud ka mitu nädalat pärast protseduuri.
Operatsioonijärgsed infektsioonid on mõnikord tõsised, kuna neid põhjustavad sageli haiglabakterid, mis ei ole teatud antibiootikumide suhtes tundlikud (resistentsed) (nt metitsilliiniresistentne Staphylococcus aureus või lühidalt MRSA). Seetõttu ei allu nad teatud antibiootikumidega ravile või ei allu sellele peaaegu üldse.
Hammustushaavad ja põletused
Kui teetanusevastane vaktsineerimine tehti rohkem kui kümme aastat tagasi, tuleks kiiresti korraldada korduv vaktsineerimine!
Kuidas tekib haavainfektsioon?
Bakterite põhjustatud haavainfektsioonid võib jagada järgmisteks vormideks:
Püogeenne haavainfektsioon
Püogeenset haavainfektsiooni põhjustavad sageli kookid, sfääriliste bakterite rühm (teatud liigid stafülokokid ja streptokokid). Sageli tekib haavas mäda. Muud püogeensete haavainfektsioonide tekitajad on Pseudomonas aeruginosa, Escherichia coli, Enterococcus, Proteus ja Klebsiella.
Mädane haavainfektsioon
Anaeroobne haavainfektsioon
Anaeroobne haavainfektsioon tekib ilma hapnikuta (ka) tekkivate bakterite tõttu (nt Escherichia coli, Bacteroides fragilis, anaeroobsed kokid, Fusobacteria). Need põhjustavad tavaliselt halvalõhnalisi abstsesse, mis mädanevad ohtralt. Kui seda ei ravita, põletik progresseerub.
Bakteriaalne toksiline haavainfektsioon
Spetsiifiline haavainfektsioon
Kuidas arst diagnoosi paneb?
Haavainfektsiooni kahtluse korral on perearst esimene kontaktpunkt. Ta vaatab haava üle ja kas ravib seda ise, suunab haiged eriarsti juurde (nt nahaarst) või korraldab otsese vastuvõtu haiglasse (nt veremürgistuse kahtluse korral).
Diagnoosi alguses viib arst esmalt läbi üksikasjaliku intervjuu (anamneesi), millele järgneb füüsiline läbivaatus.
Anamnees
Füüsiline läbivaatus
Seejärel uurib arst haava ja vajadusel palpeerib seda hoolikalt. Seda palpeerides kontrollib ta, kas aluskude on vajadusel kõvastunud, kuumenenud või paistes.
Vereanalüüs annab arstile täiendavaid tõendeid haavainfektsiooni kohta iseloomulike muutunud vereväärtuste kaudu, nt:
- valgete vereliblede arvu suurenemine veres (leukotsütoos)
- Mittespetsiifilise põletiku väärtuse (C-reaktiivne valk) suurenemine, mille järgi arst hindab infektsiooni raskust
- Suurenenud erütrotsüütide settimise määr (lühidalt ESR, näitab põletikku)
Põletiku leviku ja mäda kuhjumise tuvastamiseks kasutab arst mõnikord kuvamistehnikaid nagu ultraheliuuring (sonograafia), röntgenuuring või magnetresonantstomograafia (MRI).
Millal arsti juurde pöörduda?
Kui haavad mõne päeva pärast iseenesest ei parane või sümptomid isegi süvenevad, peaksite kohe arsti poole pöörduma. Palaviku, külmavärinate, iivelduse või õhupuuduse korral pöörduge viivitamatult perearsti poole.
Tugevalt määrdunud või kinnijäänud võõrkehadega haavu peaks samuti ravima arst. Krooniliste haiguste, näiteks suhkurtõvega inimestel paranevad haavad aeglasemalt. Sel juhul on arsti roll haavahoolduses seda olulisem.
Kui kaua kulub nakatunud haava paranemiseks?
Kui haav on ja jääb kergelt põletikuliseks, võitleb keha infektsiooniga ise. Kui haav on hästi hooldatud, paraneb haav aeglaselt, kuid püsivalt. Tugevalt saastunud haavade korral, mida ei hooldata piisavalt, võib põletik süveneda.
Kui nakkus levib organismis edasi ja jääb ravimata, on halvimal juhul oht saada eluohtlik veremürgitus.
Haavainfektsioonid aeglustavad paranemisprotsessi ja põhjustavad eluohtlikke tüsistusi, näiteks veremürgitust. Seetõttu on oluline nakkusi varakult ära tunda ja ravida.
Kuidas saate vältida haava nakatumist?
Haava nakatumise vältimiseks saate ise teha järgmist.
- Enne haava ravimist peske või desinfitseerige käed põhjalikult!
- Kui haav on määrdunud, loputage seda külma puhta jooksva veega.
- Seejärel desinfitseerige haav antiseptilise lahuse, antiseptilise kreemi või antiseptilise pihustiga.
- Mikroobide ja bakterite haava sattumise vältimiseks siduge haav steriilse sidemega. Jälgige, et te haava ei kleepuks (nt plaastriga).
- Vahetage sidet regulaarselt (iga ühe kuni kahe päeva järel).
