Mis on kõneravi?
Suhtlemine on elu oluline osa. Oskus teistega selgelt ja arusaadavalt suhelda võimaldab aktiivselt osaleda peaaegu kõigis eluvaldkondades – olgu siis tööl või sotsiaalses ja perekeskkonnas. Kui kõne mõistmine, artikulatsioon, fonatsioon vms on häiritud, pidurdab see mõjutatud isikuid – sageli kannatavad lisaks sotsiaalsetele suhetele ka tööalased väljavaated, laste puhul ka kooliväljavaated.
Kõneteraapia eesmärk on taastada või eelkõige arendada suhtlemisoskust. See uurib ja ravib kõne-, hääle- ja keelehäireid. Neelamishäired on samuti selle valdkonna osa, kuna neil võib olla negatiivne mõju kõnevõimele.
Keskendutakse selliste häirete ravile koolitatud logopeedide poolt. Diagnoosi ja retsepti määrab arst. Tavaliselt määravad kõneravi perearstid, pneumoloogid (kopsuarstid), kõrva-nina-kurguarstid ja lastearstid.
Millal tehakse kõneteraapiat?
Logopeediliste meetmete sihtrühmaks on nii täiskasvanud kui ka lapsed. Kasutusvaldkonnad hõlmavad näiteks:
- Düsfaagia (imemis-, toitmis-, söömis- ja neelamishäired) imikutel ja väikelastel
- Düsfaagia (neelamishäired) täiskasvanutel, nt neuroloogiliste ja geriaatriliste haiguste korral või kasvajahaiguste tagajärjel.
- Kõne arengu häired lastel
- Mutism ("hirm rääkida"
- Düslaalia (foneetiline väärareng)
- Kuulmistöötluse ja tajuhäired
- Kogelemine ja reostus
- Häälehäired
- Kõne- ja keelehäired (afaasiad) neuroloogiliste või geriaatriliste haiguste taustal, nagu insult, hulgiskleroos, Parkinsoni tõbi, amüotroofne lateraalskleroos (ALS), dementsus, samuti kuulmispuudega ja kurtidel inimestel.
Kõneteraapia lastele
Mõnel lapsel hilineb keele areng erinevatel põhjustel. Aga millisel hetkel on kõneteraapia näidustatud? Spetsialistid soovitavad logopeedilist läbivaatust siis, kui nelja-aastaselt jääb laps keeleliselt eakaaslastest veel oluliselt maha. Arenguhäired võivad mõjutada järgmisi valdkondi:
- Hääldus (nt libistamine või valede tähtede järjekindel kasutamine, näiteks Tasper Kasperi asemel)
- sõnavara (oluliselt vähenenud individuaalne sõnavara)
- grammatika (nt tegevussõnade vale lausejärjekord: "Rita on läinud")
- keelekasutus
- kõne mõistmine
- kõne vool (nt kogelemine ja selle eelkäijad)
Millega te logopeedias tegelete?
Kõneteraapia põhineb kolmel põhiprotseduuril: kõneteraapia, keeleteraapia ja hääleteraapia. Sõltuvalt põhikaebusest määrab arst ühe ravivormi või nende kombinatsiooni. Esialgu on tegemist esmase retseptiga, millele vastavalt vajadusele võivad järgneda järgmised retseptid.
Selle aluseks on terviklik diagnoos. Selle põhjal määratakse kõige sobivam ravivorm. Logopeedilised diagnostikaprotseduurid hõlmavad näiteks:
- Heliaudiogramm (kuulmiskõver) individuaalse kuulmisvõime mõõtmiseks
- Stroboskoopilised leiud
- Hääle olek
- Pildistamise protseduurid
- Häälevälja mõõtmine
- Endoskoopilised ja neuroloogilised uuringud
- Kõne analüüs
- Aacheni afaasia test (AAT)
- Kõne- ja keeleanalüüsid
Kõneteraapia
Logopeedia tegeleb kõne arengu, keelekasutuse ja mõistmise probleemide kõrvaldamisega. See hõlmab näiteks piiratud sõnavara, suutmatust rääkida sidusate lausetega või mõista tekstide ja keele tähendust. Lastel on tavaliselt eesmärgiks keele arengu häirete korrigeerimine. Sellesse valdkonda kuulub ka düsleksia (düskalkuulia) ravi.
Abivahendite kataloogi järgi on logopeedilised meetmed suunatud eelkõige järgmisele:
- Keeleliste lausungite algatamine
- Kõnekeele treenimine ja säilitamine keelelise suhtluse jaoks
- Artikulatsiooni parandamine või mitteverbaalsete suhtlusvõimaluste loomine
- Kuulmisvõime normaliseerimine või parandamine
- Suhtlusstrateegiate loomine
- Kõne heli normaliseerimine
- Kõri- ja keelelihaste talitlushäirete kõrvaldamine
- Neelamisprotsessi parandamine ja säilitamine
Kõneteraapia
Logopeedia ravib artikulatsiooniprobleeme ehk raskusi õige häälduse ja hääliku moodustamisega.
Abivahendite kataloog pakub logopeedilisi meetmeid sihipäraseks algatamiseks ja edendamiseks:
- liigendus
- kõne kiirus
- koordineeriv jõudlus
- @ kõneaparaadi motoorsed ja sensoorsed kõnepiirkonnad, hingamine, hääl ja neelamine.
Kõneteraapia: häälteraapia
Hääleteraapia eesmärk on tugevdada häält ja lahendada häälekaebusi, nagu häälekähedus või kompulsiivne kurgu puhastamine.
Vastavalt ravimite kataloogile on hääleteraapia rakenduste eesmärk:
- Hingamine
- fonatsioon (heli ja hääle moodustamine)
- @ liigendus
- neelamisprotsessid
Manuaalne hääleteraapia Münchi järgi kasutab osteopaatia ja füsioteraapia elemente ning kombineerib need patsiendi aktiivsete harjutustega. Eesmärk on normaliseerida hääle, hingamise ja neelamise eest vastutavate lihaste pingeseisundit.
Logopeedia: harjutused
Logopeedilises praktikas on programmis mitmesugused kõne- ja keeleharjutused ning motoorseid treeninguid. Diagnoosi põhjal paneb logopeed kokku individuaalse teraapia- ja treeningplaani. Näiteks treenivad kannatanud vokaalide, kaashäälikute ja silpide õiget hääldust sumisevate harjutuste abil.
Suuvõimlemine aitab kõnevahendeid lõdvendada ja teadlikumalt kasutada. Neelamis- ja hingamisharjutused ning ettelugemine aitavad haigel selgelt ja arusaadavalt rääkida. Teised harjutused keskenduvad taju- ja keskendumisvõime suurendamisele.
Paljud logopeedilised harjutused pole aga kättesaadavad ainult logopeedilistes praktikates: kodused harjutused täiendavad koolitust ja kinnistavad õpitut tõhusalt.
Näide: Düsartria harjutus kodus
- Summeerimine: Ümisege üksteise järel valjult ja kaua täishäälikuid a, e, i, o ja u. Korda 10 korda täishääliku kohta, harjuta kolm korda päevas.
- Kõrge ja madal: rääkige iga täishäälik üks kord väga madala häälega, seejärel väga kõrge häälega.
- Sihipärane praktika: kirjuta üles sõnad, mida on eriti raske hääldada, ja harjuta neid eriti intensiivselt.
Täiendavaid näiteid ja soovitusi leiate erinevatest selleteemalistest raamatutest. Internet pakub allalaadimiseks ka palju praktilisi harjutusi. Kui soovite, et treeningüksused oleksid alati ja kõikjal käepärast, on soovitatav kasutada logopeedilist rakendust. Lihtne kasutada ja arusaadavaid logopeedilisi harjutusi saab hõlpsasti igapäevaellu integreerida.
Lastele on spetsiaalsed materjalid raamatu, rakenduse või veebipõhise treeningmaterjali kujul. See võimaldab logopeedilist teraapiat mänguliselt jätkata kodus ja liikvel olles.
Näide: lapsesõbralikud suumootori harjutused koduks
- Huuleharjutused: vannis mullitamine kõrrega või ilma, kummiloomade puhumine, paberist või korkidest purjelaevade puhumine, soolapulkade söömine ilma käteta.
- Keeleharjutus: toidujääkide huultelt lakkumine.
Millised on kõneteraapia riskid?
Spetsiifilisi riske kõneteraapiaga ei kaasne. Kui ravi alustada varakult, on hea võimalus kõne- või keelehäireid oluliselt vähendada.
