Kuidas lorasepaam toimib
Lorasepaam on bensodiasepiinide rühma kuuluv ravim, millel on ärevust leevendav (anksiolüütiline), rahustav (rahustav), lihaseid lõdvestav (lihaseid lõdvestav) ja krambivastane (konvulsantne) toime.
Nagu kõik bensodiasepiinid, toimib lorasepaam otse aju närvirakkude ühenduskohtades. Nendel nn sünapsitel suhtlevad närvirakud üksteisega sõnumikandjate (neurotransmitterite) kaudu.
Lorasepaam seondub GABA sidumissaidi alamvormiga (GABA-A retseptor) ja suurendab GABA juuresolekul avanemise tõenäosust. Sel viisil suureneb GABA inhibeeriv toime.
Imendumine, lagunemine ja eritumine
Pärast allaneelamist imendub lorasepaam kiiresti ja peaaegu täielikult verre. See võib ületada hematoentsefaalbarjääri ja siseneda seega kesknärvisüsteemi (KNS) – ajju ja seljaaju.
Millal lorasepaami kasutatakse?
Toimeainet lorasepaami kasutatakse ärevuse, pinge- ja agitatsiooniseisundite ning nendega seotud unehäirete lühiajaliseks raviks. Lisaks saab seda kasutada patsientide rahustamiseks enne diagnostilisi või kirurgilisi protseduure.
Bensodiasepiinide, näiteks lorasepaami pikaajaline kasutamine põhjustab sageli sõltuvusprobleeme. Seetõttu tuleks seda võtta võimalikult lühikest aega (maksimaalselt kaks kuni neli nädalat).
Lorasepaami kõige sagedamini kasutatav ravimvorm on suukaudsed tabletid. Patsientide jaoks, kellel on neelamisraskused või kes lihtsalt keelduvad seda võtmast, on sulavad tabletid või süstelahused.
Olenevalt kasutusalast manustatakse tavaliselt 0.5–2.5 milligrammi annus kogu päeva või õhtuti.
Millised on lorasepaami kõrvaltoimed?
Lorasepaami kõrvaltoimed tulenevad enamasti otseselt soovitud depressiivsest toimest:
Lapsed, eakad ja ajuhaigustega inimesed võivad selle kasutamisele reageerida paradoksaalselt, st erutuse, rahutuse, unehäirete või suurenenud ärevusega.
Mida tuleks lorasepaami võtmisel arvestada?
Vastunäidustused
Lorasepaami ei tohi kasutada:
- teadaolev bensodiasepiinisõltuvus
- myasthenia gravis (autoimmuun-vahendatud lihasnõrkus)
- Hingamisteede düsfunktsioon
- ülitundlikkus lorasepaami suhtes
Ravimi koostoime
Sama kehtib valuvaigistite, allergia- (allergiavastased) ja epilepsiaravimite (epilepsiavastased ravimid) ning südant ja vererõhku mõjutavate ainete, näiteks beetablokaatorite kohta.
Vältige lorasepaami ravi ajal alkoholi joomist, kuna see võib tugevdada kesknärvisüsteemi pärssivat toimet.
Vanusepiirang
Erakorralises meditsiinis, näiteks läbimurdelise epileptilise seisundi korral (= epilepsiahoog, mis kestab kauem kui viis minutit), on lorasepaam lubatud süstelahusena alates ühe kuu vanusest.
Vanemas eas pikeneb lorezapaami toimeaeg, mistõttu on tavaliselt vaja annust vähendada.
Rasedus ja imetamine
Raseduse viimasel kuul manustamisel on aga suurem tõenäosus “floppy infant syndrome” tekkeks, kuna toimeaine pääseb takistamatult platsentat läbi ja avaldab seeläbi oma mõju ka lapsele. Sobivamad alternatiivid raseduse ajal on seetõttu prometasiin (ägeda ärevuse korral), amitriptüliin (unehäirete korral) ja kvetiapiin (psühhootiliste häirete korral).
Kuidas saada lorasepaamiga ravimeid
Lorasepaam vajab Saksamaal, Austrias ja Šveitsis retsepti. Pealegi on see isegi narkootilise aine nimekirjas (nagu kõik bensodiasepiinid), mis tähendab, et toimeaine väljakirjutamine on eriti rangelt reguleeritud.
Tavalise retsepti alusel saab lorasepaami ainult siis, kui ühekordne annus on maksimaalselt 2.5 milligrammi ja preparaat ei sisalda muid toimeaineid.
Kui kaua on lorasepaami tuntud?
Veel fakte lorasepaami kohta
Lorasepaam on diasepaami, teise bensodiasepiini edasiarendus. Diasepaamiga võrreldes on lorasepaami toimeaeg ja viibimisaeg organismis palju lühem, kuna selle metabolismi käigus ei teki aktiivseid tooteid (aktiivseid metaboliite).
