Maks: anatoomia ja funktsioon

Mis on maks?

Terve inimese maks on pehme konsistentsi ja sileda, kergelt peegeldava pinnaga punakaspruun organ. Väliselt on see ümbritsetud kindla sidekoe kapsliga. Maksa keskmine kaal on naistel 1.5 kilogrammi ja meestel 1.8 kilogrammi. Poole kaalust moodustab elundi kõrge veresisaldus.

Maksa neli loba

Elund koosneb kahest suurest ja kahest väikesest labast. Kahte suurt sagarat nimetatakse lobus dexteriks ja lobus sinisteriks (parem ja vasak maksa lobes). Parem sagar on oluliselt suurem kui vasak.

Kahe suure sagara alumisel küljel on kaks väikest: kandiline (lobus quadratus) ja sabaosa (lobus caudatus). Nende vahel on maksa ava (vt allpool).

Kaheksa segmenti

Iga segment koosneb paljudest ühe kuni kahe millimeetri suurustest sagaratest, millel on kuusnurkne kuju. Kolme sagara kokkusaamise kohas on väike sidekoe tsoon. Seal asub väike maksaarteri haru ja portaalveen, samuti väike sapiteede haru. Seda tsooni nimetatakse periportaalseks väljaks.

Lobules koosnevad suures osas maksarakkudest (hepatotsüütidest). Neil on kõrge metaboolne aktiivsus ja need vastutavad peamiselt maksafunktsiooni eest.

Maksa port

Maksavärav (porta hepatis) asub suure näärme alumisel küljel. Siin sisenevad elundisse veresooned, väljuvad aga sapijuha (ductus hepaticus) ning lümfisooned ja närvikiud.

Varustavad veresooned on portaalveen (Vena portae) ja maksaarter (Arteria hepatica). Viimane varustab elundit hapnikurikka verega. Portaalveen seevastu transpordib seedetraktist toitainetega koormatud verd.

Kas maks kasvab tagasi?

Mis on maksa funktsioon?

Maks on keskne metaboolne organ ja täidab paljusid olulisi ülesandeid:

Toitainete žonglöör

Soolestik omastab toidumassist suhkrut, rasvhappeid, vitamiine jne ning saadab need portaalveeni kaudu maksa. Maks eemaldab verest üleliigsed toitained, mida kehas parasjagu vaja pole, ja talletab need. Kui mõni kehapiirkond (näiteks aju) teatab teatud toitainete vajadusest, vabastab säilitusorgan need uuesti ja viib need vereringesse.

Taaskasutus ja jäätmete kõrvaldamine

Hepatotsüütides muundatakse ja lagundatakse palju erinevaid ainevahetusprodukte. Ainevahetusorgan kõrvaldab kasutuskõlbmatu kas neerude kaudu (veeslahustuvad ained) või – sapisse pakendatult (vt allpool) – soolte kaudu (rasvlahustuvad ained).

Kõrge jõudlusega filter

Hepatotsüüdid filtreerivad verest välja vanad hormoonid ja vererakud, bakterid ja defektsed rakud. Saasteained, nagu ammoniaak (valgu lagundamisel), alkohol, pestitsiidid ja plastifikaatorid ning ravimid, kõrvaldatakse samuti detoksifitseerimisorganina maksas.

Hormoonide tehas

Sapi mikser

Iga päev segatakse maksas kokku kuni üks liiter rasvade seedimiseks mõeldud sappi ja transporditakse säilitamiseks sapipõide või otse kaksteistsõrmiksoolde.

Kolesterooli tarnija

Kolesterool on oluliste hormoonide ja sapphapete lähteaine ning rakumembraanide ehitusplokk. Keha saab väikese osa vajalikust kolesteroolist toiduga. Ülejäänud osa toodab ta ise maksas.

Keha apteek

Maks pakub hüübimisfaktoreid, mis tagavad, et väike sisselõige ei too kaasa eluohtlikku verekaotust (vere hüübimist).

Suure jõudlusega masin

Järgmised joonised illustreerivad, kui tõhusalt maks oma ülesandeid täidab: iga minut voolab elundist läbi 1.4 liitrit verd. See teeb umbes 2,000 liitrit kehamahla päevas, mis filtreeritakse, detoksifitseeritakse, vabastatakse liigsetest toitainetest või laetakse vajalike toitainetega umbes 300 miljardi hepatotsüütide poolt ja lastakse tagasi vereringesse.

Kus maks asub?

Kiilukujuline elund külgneb oma alumise pinnaga erinevate kõhuõõneorganitega – parempoolne neer ja neerupealised, kaksteistsõrmiksool, mao- ja jämesool, sapipõie, kõhunääre ja põrn ning peensool.

Maks on liidetud diafragma alaosaga. Seetõttu nihkub see iga sissehingamisega allapoole ja seda saab sügaval sissehingamisel isegi tervel inimesel parema rannikukaare all palpeerida. Väljahingamisel tõmmatakse suur nääre diafragmaga kergelt üles.

Ainevahetuselund on ka mitme sidemega kinnitunud kõhuseina külge ning ühendatud mao ja kaksteistsõrmiksoolega.

Milliseid probleeme võib maks põhjustada?

Maksa ülesanded on väga mitmekesised, mistõttu on organi haigustel või vigastustel sageli väga tõsised tagajärjed tervisele. Vaatamata suurele taastumisvõimele võib suur nääre saada nii tugevalt kahjustatud (näiteks alkoholi, narkootikumide või haiguste tõttu), et see ei suuda enam (piisavalt) oma ülesandeid täita.

Tsirroosi korral asendub näärme funktsionaalne kude aeglaselt ja pöördumatult sidekoega, mis aga ei suuda täita elundi paljusid ülesandeid. Tsirroosi võimalikud põhjused on alkoholi kuritarvitamine, viirusnakkused ja pärilikud ainevahetushaigused.

Arstid räägivad maksa rasvumisest, kui hepatotsüütide rasvasisaldus on liiga kõrge. Võimalikud põhjused on rasvumine, alkoholi kuritarvitamine ja narkootikumide kuritarvitamine.

Maksavähk (maksakartsinoom) on suhteliselt haruldane vähk, mis mõjutab peamiselt mehi. Pahaloomuline kasvaja tekib tavaliselt hepatotsüütidest (hepatotsellulaarne kartsinoom), mõnikord ka elundis kulgevatest sapiteedest (kolangiotsellulaarne kartsinoom) või veresoontest (angiosarkoom).

Eespool nimetatud haiguste tüüpilisteks kaasnevateks sümptomiteks võivad olla väsimus ja töövõime langus, sügelus, valu parema rannikukaare all, iiveldus ja oksendamine ning vere hüübimise häired ja kollatõbi (ikterus). Viimast põhjustab sapi pigmentbilirubiini sisalduse tõus veres.

Kui keskne ainevahetuselund ei suuda enam oma ülesandeid täita, on oht elule. Selline maksapuudulikkus võib tekkida ägedalt või areneda krooniliselt.