Meeleolumuutused

Lühiülevaade

Mis on meeleolu kõikumised? Kiiresti muutuvad meeleolumuutused rõõmust või eufooriast kurbuseni või agressiivsuseni ja vastupidi. Need võivad olla "normaalsed" (füsioloogilised) või patoloogilised (patoloogilised).
Millal pöörduda arsti poole? Tõsiste, pikaajaliste või korduvate meeleolumuutuste korral, millel puudub tuvastatav põhjus. Kui samal ajal ilmnevad muud psühholoogilised või füüsilised sümptomid. Puberteedieas esinevate meeleolumuutuste korral, kui tekivad lisakaebused nagu püsiv kurbus, agressiivsus või söömishäired.
Ravi: haigusega seotud põhjuste asjakohane ravi. Kergete meeleolumuutuste korral võib end ka aktiivseks muuta nt ravimtaimede, oomega-3 rasvhapete, B6-vitamiini, L-trüptofaani, homöopaatiaga.

Meeleolu kõikumine: põhjused

Kõige olulisemad meeleolumuutuste põhjused on loetletud allpool:

Puberteet, PMS, menopaus

Puberteedieas on paljudel noorukitel füüsilistest ja emotsionaalsetest muutustest tingitud ärrituvus ja vägivaldsed meeleolumuutused.

Menopausiga (kliimakteriaalne) kaasnevad sageli sellised sümptomid nagu kuumahood, pearinglus, iiveldus ja meeleolu kõikumine.

Mineraalide või suhkru puudus

Hüpoglükeemia on veel üks võimalik põhjus. Tüüpilised sümptomid on kurnatus, peavalud, keskendumisprobleemid, öised ärkamised ja isu magusa järele. Kuid hüpoglükeemiaga võivad kaasneda ka meeleolu kõikumised.

Vaimsed ja närvisüsteemi häired

Meeleolu võivad mõjutada nii erinevad närvisüsteemi haigused kui ka psühholoogilised vaevused. Need sisaldavad:

Bipolaarne afektiivne häire (maania-depressiivne haigus): äärmuslikud meeleolumuutused iseloomustavad bipolaarset afektiivset häiret – vahelduvad eufooria (maania) ja äärmine masendus (depressioon).
Piirihäire: Piirijoone sündroomiga inimestel on raske oma metsikult kõikuvaid emotsioone reguleerida. Muuhulgas kannatavad nad vägivaldsete, ettearvamatute meeleolumuutuste all.
Sclerosis multiplex (MS): Selle kroonilise närvisüsteemi põletikulise haigusega kaasnevad sümptomid hõlmavad vaimseid häireid koos meeleolumuutuste ja reaktiivse depressiooniga.
Parkinsoni tõbi (raputamishalvatus): peamiste sümptomitega, mis on seotud liikumispuudega (liikumatuseni), puhkeoleku värinaga ja lihaste jäikusega, võivad kaasneda meeleolu kõikumine ja/või unehäired.

Muud haigused

Narkomaania: Paljud sõltlased kannatavad emotsionaalsete häirete all, nagu depressiivsed sümptomid ja meeleolu kõikumine. See kehtib ka narkomaania puhul.

Pillidest tingitud meeleolumuutused

Naised, kes kasutavad rasestumisvastaseid tablette, on samuti vastuvõtlikud meeleolumuutustele. Näiteks võivad kombineeritud preparaadid östrogeeni ja progestiiniga vallandada kõrvalmõjuna depressiivse meeleolu. See aga ei kehti nn minipillide kohta, mis sisaldavad ainult progestiini.

Raseduseaegsed meeleolumuutused pole haruldased – õnne- ja kurbustunde kiire muutuse taga on hormonaalne muutus ja psühholoogiline väljakutse. Tavaliselt kaovad meeleolumuutused alates teisest trimestrist iseenesest.

Noorte emade meeleolu kõikumine

Sünnitusjärgne bluus ("beebibluus")

Baby blues” ilmub tavaliselt kolmandal kuni kümnendal päeval pärast sündi. Märgideks on näiteks liialdatud mure lapse ja tuleviku pärast, pisaravus, masendus, keskendumishäired, ärrituvus, senitundmatu agressiivsus, meeleolu kõikumine, segasustunne ning kerged une- ja isuhäired.

Sünnitusjärgne depressioon (puerperaalne depressioon)

Sünnitusjärgne depressioon tekib esimestel nädalatel, tavaliselt kolmandal kuul pärast sünnitust, ja see on sünnitusjärgse perioodi üks levinumaid tüsistusi. Peamised sümptomid on püsiv kurbus, elurõõmu ja huvi kadumine (eriti beebi vastu) ning väärtusetuse tunne.

Sünnitusjärgne psühhoos

See raske sünnitusjärgne vaimne häire on väga haruldane. Tavaliselt areneb see esimeste tundide või päevade jooksul pärast sünnitust. Eksperdid eristavad kolme sünnitusjärgse psühhoosi vormi:

Maniakaalsele vormile on tüüpilised näiteks hüperaktiivsus, suursugususe luulud, vähene unevajadus ning motoorne rahutus ja luulud.
Skisofreenilist vormi seostatakse muude sümptomite hulgas ka äärmise loiduse, hallutsinatsioonide, luulude ja reaalsusest eraldumisega.

Lisaks nendele kolmele sünnitusjärgse psühhoosi vormile võivad esineda ka segavormid.

Meeleolu kõikumine: millal peaksite arsti poole pöörduma?

Järgmistel juhtudel on parem lasta oma sümptomeid meditsiiniliselt selgitada:

Kiire vaheldumine kõrgete ja madalate tasemete vahel kestab kauem või kordub korduvalt.
Meeleolu kõikumine on väga tugev.
Märkate muid psühholoogilisi ja/või füüsilisi sümptomeid.
Puberteedieas esinevate meeleolumuutuste korral ilmnevad täiendavad kaebused nagu püsiv kurbus, agressiivsus või söömishäired.

Meeleolu kõikumine: diagnoos

Meeleolukõikumiste põhjuse leidmiseks või teatud haiguste välistamiseks on võimalik teha erinevaid uuringuid, näiteks:

Füüsiline läbivaatus: füüsiline läbivaatus on osa ebaselgete kaebustega, näiteks meeleolumuutustega patsientide rutiinist.
Vereanalüüsid: verepildist saab tuvastada magneesiumi- või naatriumipuuduse ning võimaliku maksatsirroosi.
Kompuutertomograafia (CT) ja magnetresonantstomograafia (MRI): need on väga üksikasjalikud kuvamisprotseduurid, mida saab kasutada näiteks neuroloogiliste häirete tuvastamiseks meeleolumuutuste käivitajana.
Ultraheli (sonograafia): kui arst kahtlustab näiteks, et meeleolumuutuste taga on maksatsirroos, võib täiendavalt abi olla maksa ultraheliuuringust.

Meeleolu kõikumine: ravi

Mida saate ise teha

Kergete meeleolumuutuste vastu võitlemiseks võite ka ise proovida mõnda asja.

Harjutus: Sportlik tegevus mõjutab positiivselt füüsilist ja vaimset heaolu. Meeleolu tõstvaid endorfiine ja "õnnehormoone" nagu dopamiin ja serotoniin vabanevad suuremates kogustes, eriti vastupidavustreeningutega (nagu kõndimine, jooksmine, ujumine). Treening soodustab ka lihaste lõdvestamist ja toetab stressi vähendamist.
Toitumine: Tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine (paljud taimsed toidud, millele lisanduvad liha, kala ja piimatooted) võib ennetada haigusi ja varustada organismi vajalike toitainetega. Mõnikord mõjutab see mitte ainult keha, vaid ka vaimu.
B6-vitamiin: Uuringud näitavad, et vitamiin B6 võib leevendada tüüpilisi PMS-i sümptomeid, nagu meeleolu kõikumine, ärrituvus või ärevus. Kasulik võib olla B2-vitamiini ja magneesiumi lisamine. Rääkige sellest oma tervishoiuteenuse osutajaga.
L-trüptofaan: uuringute kohaselt mõjutab see valgu ehitusplokk (aminohape) positiivselt ka meeleolu. L-trüptofaani leidub näiteks piimas, juustus, veiselihas, linnulihas, kartulis ja pähklites.
Suhtlus teistega: Inimesed, kes kannatavad meeleolumuutuste all, peaksid oma tunnetest rääkima oma partneri või lähedaste sõpradega ja/või vahetama mõtteid teiste kannatajatega.
Homöopaatia: Homöopaadid soovitavad meeleolumuutuste vastu, nagu Cimicifuga D12, Ignatia C30 ja Pulsatilla D12.

Homöopaatia kontseptsioon ja selle spetsiifiline tõhusus on teaduses vastuolulised ega ole uuringutega selgelt tõestatud.