Sissejuhatus
Tendiniit calcarea on üldiselt haigus, mille korral esinevad lubjarikkad hoiused Kõõlused ja kõõluste kinnitused. Eeldatakse, et see mõjutab 2–3% kõigist inimestest. Kõige tavalisem algusaeg on kolmanda ja viienda elukümnendi vahel.
Rühm lihaseid õlgade piirkonnas (nn rotaator mansett) mõjutab kõige sagedamini tendiniidi calcarea, kõnekeeles tuntud kui lubjastunud õlg. Põlveliigese kõõlus ja Achilleuse kõõlused on sageli mõjutatud. Sisse Kõõlused Euroopa puusaliiges, kuid selliseid lupjumisi esineb üsna harva.
Sümptomid
Kuigi see on haruldane, võib see haigus põhjustada ka tõsiseid ebamugavusi puusaliiges. Peamised sümptomid on valu mis suureneb päevade kuni nädalate kaupa, mida tavaliselt tuntakse kui torkivat valu, kui puusaliiges liigutatakse ja laaditakse. Valu võib provotseerida ka spetsiaalselt mõjutatud kõõlusele survet avaldades. Täiendavad sümptomid võivad olla turse, punetus ja liikumispiirang valu. Kõik need sümptomid on põletikulise reaktsiooni tunnused.
Põhjus
Kliiniline pilt tendiniidi calcarea on põhjustatud degeneratiivsetest, st kulumisega seotud muutustest vastavas kõõluses. Täpne protsess pole veel täielikult mõistetav. Kindel on aga see, et kõõluse erinevad protsessid põhjustavad kõõluse koe ümberkujunemist ja kaltsium kristallid.
Selle tulemusena toimuvad põletikulised protsessid, mis käivitavad põletikule omase turse, punetuse ja valu. Puusa puhul erinevad Kõõlused seda protsessi mõjutada. Siiani on kaltsineerimist täheldatud musculus gluteus maximus, musculus adductor brevis ja iliopsoas lihas.
Ravi
Sarnaselt teiste liigesed calcinea tendiniit mõjutab kahjustatud puusaliigese ravi tavaliselt konservatiivselt, st mitte kirurgiliselt. Põhirõhk on siin nn mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamisel. Need valuvaigistid, mis hõlmavad ka tuntud käsimüügiravimeid aspiriin (ASS), Diklofenak ja Ibuprofeen, omavad nii valuvaigistavat kui ka põletikuvastast toimet.
Samuti on oluline kaitsta õlga või puusa, et vältida kõõluse koe edasist ärritust. Seetõttu tuleks igal juhul vältida tugevat koormamist. Enamikul juhtudel võib see ainuüksi põhjustada haiguse paranemist.
Valge veri rakud hakkavad lagundama kaltsium hoiused ja kõõluse kude võivad taastuda. Lisaks on paranemise soodustamiseks ja valu leevendamiseks saadaval füsioterapeutilised harjutused ja külmeteraapia. Lisaks süstimisele lokaalanesteetikumid, mis on kasulik ka tugeva valu korral, soovitavad mõned arstid ka steroidide süstimist, ehkki on vastuoluline, kui kasulik see terapeutiline samm tegelikult on.
Samuti on võimalik kasutada nn kehavälist šokk laineteraapia (ESWT), mille käigus kaltsium kristalle purustavad madala energiaga lained. See protseduur on aga kallis ja tavaliselt seda ei hõlma tervis Kindlustusfirmad. Samuti tuleb mainida, et ainult umbes pooled kõigist patsientidest saavad sellest ravimeetodist kasu.
Ligikaudu 95% kõigist kõõlusepõletikest paraneb selle konservatiivse ravi käigus mõne nädala jooksul ise. Ülejäänud 5% osas, mida mõjutavad enamasti suured kaltsiumi ladestused, võib lõplikuks taastumiseks vaja minna kirurgilist sekkumist. Üldiselt viiakse see läbi, kui umbes kuue kuu möödudes ei õnnestunud konservatiivsete meetmetega edu saavutada.
