Lühiülevaade
- Mida teha põletuste korral? Esmaabi: Rahustada kannatanu, jahutada põletuskohta veega, katta haav steriilselt, vajadusel teavitada päästeteenistust.
- Millal pöörduda arsti poole? 2. või kõrgema astme põletuste korral; kui põlenud nahk on tuim, söestunud või valge; kui te pole kindel, kui tõsine vigastus on
- Põletused – ohud: armide teke, šokk (eriti ulatuslike põletuste korral), hüpotermia (eriti ulatuslike põletuste korral), haavainfektsioon, hingamisprobleemid (kuuma suitsu sissehingamisel) ja elundipuudulikkus koos ulatuslike põletushaavadega
Mis aitab põletuste korral?
Mis aitab põletuste vastu, näiteks käel? Ja kuidas annavad lähedased näiteks esmaabi sõrmede, käte, jalgade jms põletuste korral?
Põletuste ja põletuste korral tuleb esmaabi anda kiiresti. Siiski veendu alati, et sa ennast ohtu ei sea.
- Rahustage kannatanut. Põletused ja põletused on väga valusad ning põhjustavad sageli ärevust ja muret, eriti lastel.
- Enne põletushaavade ravimist kandke kätte ühekordsed kindad. See kaitseb teid ja ohvrit nakkuse eest.
- Vajadusel helistage kiirabi, eriti raskemate või suuremate põletuste korral.
- Teised esmaabimeetmed sõltuvad vigastuse tõsidusest ja sellest, kas tegemist on põletusega (kuivast kuumusest, näiteks tulest, kuumadest esemetest või elektrist) või põletusega (kuumade vedelike või aurude tõttu jne).
Olge tulekustutite kasutamisel teadlik oma ohutusest: CO2 tulekustutitega on oht, et nahakude külmub kergesti. Seevastu kustutuspulbriga seadmed võivad kopse kahjustada. Kui võimalik, ärge pulbrit sisse hingake.
Esmaabi 1. astme põletuste/põletuste korral?
Esmaabi väikese põletuse või põletuse korral näeb välja järgmine:
- Põletus: eemaldage koheselt riided ja kõik kuumad esemed (nt ehted) nahalt. Olge ettevaatlik, et mitte ennast selle käigus põletada.
- Põletus: Kui riided ei kleepu põletuskohale, eemaldage see ettevaatlikult.
- Jahutage haava jooksva leige vee all mitte rohkem kui kümme minutit niipea, kui see tekib. Kui kahjustatud isik külmetab, lõpetage viivitamatult jahutamine.
- Põletuste/põletuste korral, mis on vaid pindmised ja ei moodusta ville, aitab haav katta steriilselt või puhtalt.
- Lisaks ei vaja kerge põletus/põletus (ilma villideta) tavaliselt täiendavat hoolt. Kui tegemist on kerge päikesepõletusega, aitab sageli jahutav geel.
Kodustel abinõudel on oma piirid. Kui sümptomid püsivad pikka aega, ei leevene või isegi süvenevad vaatamata ravile, peate alati konsulteerima arstiga.
Põletushaavade esmaabi andmisel tuleks vältida järgmisi asju:
- Ainult 1. astme põletuste korral on soovitatav kahjustatud piirkonda jahutada leige voolava vee all. Raskemate või üle 20 protsendi kehapinnast mõjutavate vigastuste korral ei ole jahutamine üldiselt soovitatav. Vastasel juhul on oht, et kahjustatud isik muutub alajahtumiseks.
- Ettevaatust: Lapsed jahtuvad eriti kergesti. Seetõttu ei tohiks keha- või peatüvel kergeid põletus- või põletushaavu nende puhul jahutada.
- Ärge kasutage väiksema põletuse jahutamiseks jää- ega külmakotte. Võimalik, et külm tekitab vigastatud nahale lisakahjustusi.
- Ärge mingil juhul määrige põlenud või kõrvetatud nahka oliiviõli, kartulit, sibulat, küpsetuspulbrit, pulbrit ega desinfektsioonivahendit. See võib põhjustada hullemaid vigastusi.
Esmaabi raskemate või suuremat ala hõlmavate põletuste/põletuste korral.
Ulatuslike või raskete põletuste või põletuste korral tuleks esmaabi anda teisiti. Esmalt teavitage kiirabiarsti. Seejärel toimige järgmiselt.
- Kui inimese riided põlevad: Kustutage leegid viivitamatult veega või summutage need teki all.
- Suurte põletuste korral: Eemaldage koheselt riided kahjustatud nahapiirkondadelt.
- Suurte põletuste korral: siin kleepuvad riided tavaliselt naha külge. Kui proovite neid eemaldada, vigastate sageli nahka.
- Võimalusel katke põletushaavad steriilse põletuslapi või steriilse haavasidemega.
- Fikseerimiseks kandke sellele lahtine side.
- Kui kannatanu on teadvuseta, kontrollige tema pulssi ja hingamist. Kui mõlemad on kohal, asetage ta lamamisasendisse. Kui ta enam ei hinga, alustage kohe elustamist. Jätkake seda seni, kuni päästeteenistus saabub või patsient hingab uuesti iseseisvalt.
Lahtisest tulest saadud põletusvigastuse korral võis kannatanu olla suitsu sisse hinganud ja tal on nüüd hingamisraskused. Sel juhul on soovitatav lasta haigel põletushaava ravimise ajal püsti istuda. Tavaliselt on tal niimoodi kergem hingata kui pikali olles.
Kontrolli esmaabi andmisel regulaarselt patsiendi hingamist!
Millal arsti juurde pöörduda?
Põletus- ja põletushaavu saab ise ravida vaid pindmise ja kerge vigastuse korral (punane, paistes, valulik nahk ilma villideta).
Seevastu järgmistel juhtudel on soovitav või kiireloomuline pöörduda arsti poole (ja vajadusel kutsuda kiirabi):
- Kui põletus/põletus on kahjustatud kaks või enam protsenti kehapinnast
- Kui te pole kindel, kui tõsine põletus/põletus on
- Kui põletushaav nakatub
- Kui põletus on tundlikul alal (nagu nägu, intiimne piirkond)
- Kui kannatanu on suitsu sisse hinganud
- Kui kahjustatud isik on teadvuseta
- Kui põlenud nahk on tuim, söestunud või valge (kolmanda astme põletus)
Põhimõtteliselt tuleb märkida, et laste nahk on õhem kui täiskasvanutel ja seetõttu palju tundlikum kuumuse mõjude suhtes. Seetõttu on lapse põletushaavade korral soovitatav pöörduda arsti poole ka pärast kuumamõjusid, mis ei jätaks veel täiskasvanute nahale kahjustusi.
Mida arst teeb?
Meditsiinipraktikas ravitakse peamiselt 1. ja 2. astme põletusi. Olenevalt põlenud ala suurusest toimub seal ka 3. astme põletuse ravi.
Ta võtab midagi ette ka põletushaavade korral, süstides teile sobivaid valuvaigisteid või määrates need koduseks kasutamiseks.
Põletused: ohud
Kerged põletused paranevad tavaliselt ilma tagajärgedeta. Raskemad põletused võivad aga jätta armid.
Raskemate põletuste/põletuste korral, millega kaasnevad ulatuslikud vigastused ja võimalik, et nahk on söestunud, on äge oht, et kannatanu muutub alajahtumiseks, kuna keha termoregulatsioon ei toimi enam korralikult. Hüpotermia muudab vereringe ebastabiilseks ja võib põhjustada hüübimishäireid. Samuti on oht, et mõjutatud isik saab šoki.
Kui põletuse käigus said kahjustatud veresoonte seinad, on võimalik, et kudedesse imbub vedelikku – tekib valulik turse.
Kui kannatanu on suitsu sisse hinganud, võivad limaskestad paisuda. Seetõttu on neil raske hingata. Võib tekkida hingamispuudulikkus.
