Oksüdatiivne stress ja nitrosatiivne stress

Vabad radikaalid (sünonüümid: vabad radikaalid; vabad radikaalid; vabad radikaalid (haigus); vabad radikaalid (oksüdatiivsed) stress); Oksüdatiivne stress (vabad radikaalid); RHK-10-GM E88.9: Ainevahetushäire, täpsustamata) on reaktiivsed aatomid või molekulid vähemalt ühe paarimata elektroniga välimisel orbiidil. Nad on väga reaktiivsed, väga agressiivsed, keemilised hapnik molekulid või orgaanilised ühendid. Peamised vabalt reageerivad 02 liiki (ROS) [oksüdatiivne stress] ja N liiki (RNS) [nitrostress; nitrosatiivne stress] on:

  • Superoksiidanioon (O2-.)
  • Hüdroksüülradikaal (OH.)
  • Lämmastikoksiidi radikaal (NO-)
  • Peroksünitriti anioon (ONOO-)

Ainevahetuse vaheproduktidena toodetakse vabu radikaale pidevalt inimkeha igas rakus. The hapnik paardumata elektronidega ühendid soovivad elektronid mõnelt teiselt aatomilt või molekulilt ära napida. Nad reageerivad nendega ja moodustavad uusi radikaale, mis omakorda rüütavad ka elektrone teistest ainetest ning ahelreaktsioonis suureneb kehas radikaalide arv pidevalt. Selle ahelreaktsiooni tulemusena oksüdatiivne või nitrosatiivne stress tekib siis, kui rakuline antioksüdant kaitse (antioksüdandid) on liiga madal, et kompenseerida reaktiivset hapnik radikaalid või lämmastikoksiid radikaalid.

Antioksüdandid neutraliseerivad oksüdeerijaid. Need on redutseerivad ained (= redutseerivad ained), st nad tühistavad oksüdeerijate mõju ja muudavad seega need kahjutuks.