Mis on kusepõis?
Kusepõis, mida kõnekeeles nimetatakse lühidalt põieks, on laienev õõnes organ, milles keha ajutiselt säilitab uriini. Seda tühjendatakse aeg-ajalt vabatahtlikult (urineerimine). Inimese põie maksimaalne maht on 900 kuni 1,500 milliliitrit. Täites põis suureneb, mis on võimalik tänu kortsulisele nahale. Kuju muutub sfäärilisest pirnikujuliseks.
Lisateavet põie anatoomia kohta leiate altpoolt:
Inimese põis jaguneb kolmeks osaks: ülaosas on põie tipp, keskel põie keha (korpus) ja põhjas põie põhi (fundus). Täidetuna on läbi kõhuseina tunnetav põie tipp.
Kaks kusejuha avanevad põie ülemisse ossa. Nende kaldus kulg ja pilulaadne ava tekitavad klapitaolise takistuse, mis ei lase uriinil tagasi neerudesse voolata.
Kusepõie sulgurlihased
Ureetra ava piirkonnas on kaks sulgurlihast. Need takistavad uriini lekkimist põiest. Kui põit tühjendatakse vabatahtlikult või tahtmatult (näiteks inkontinentsi korral), tõmbuvad põieseina silelihased kokku ja sulgurlihased avanevad – uriin saab kusiti kaudu välja voolata.
Neid protsesse juhivad ristluupõimiku närviimpulsid.
Lihase sein ja limaskest
Mis on kusepõie funktsioon?
Kusepõis on ajutine uriinihoidla. See on koht, kus jäätmed kogutakse ja ladustatakse, et need võimalusel ära visata. Kuna neerud toodavad uriini pidevalt, siis ilma kusepõieta erituks uriin kogu aeg.
“Põis täis” – see signaal jõuab ajju palju varem, aga tänu põieseinas olevatele anduritele, mida põiesisu suurenedes venitatakse. Täiskasvanutel tekib tung urineerida tavaliselt siis, kui põis täitub kuni 200–500 milliliitrini. Sellest põiesisust on tunda tung põit tühjendada.
Kus asub kusepõis?
Kusepõis asub väikeses vaagnas, häbemeluude ja häbemeluude taga. Tühjana kausikujuline kusepõis ei ületa häbemeluude ülemist serva ja seetõttu ei saa seda läbi kõhuseina palpeerida. Võib küsida: kus täpselt põis asub? Seevastu uriini täitumisel on asendit lihtne määrata. Siin suurendab käega põiele survestamine urineerimistungi ja teeb seega lokaliseerimise väga lihtsaks.
Naistel on kusepõis vaagna tagaküljel emaka kõrval; meestel külgneb pärasool taga. Mõlemal sugupoolel toetub kusepõis vaagnapõhjale ja kusiti läbib vaagnapõhja. Selles piirkonnas on leitud ka kaks kusepõie sulgurlihast. Kusepõis on ülemises ja tagumises piirkonnas kaetud kõhukelmega ning asub seega väljaspool kõhuõõnde.
Kusepõie omandatud ja kaasasündinud haigusi on mitmesuguseid. Naised ja mehed on võrdselt mõjutatud. Naised põevad aga sagedamini põiepõletikku (tsüstiit). Selle põhjuseks on asjaolu, et nende lühem ureetra hõlbustab mikroobide sisenemist põide ja seda nakatada.
Lisaks on veel nn ärritunud põis. See väljendub pidevas, sageli äkilises urineerimistungis, kuigi põiest eraldub vaid väike kogus uriini. Mõnikord võib seletuse leida neuroloogilistest haigustest, põiekividest, põiekasvajatest või infektsioonidest. Väga sageli jääb põhjus aga selgitamata.
Kasvajad võivad tekkida ka kusepõiele (põievähk), seda esineb peamiselt vanemas eas. Teised võimalikud haigused on kusepõie fistulid või kotitaolised eendid põie seinal (kusepõie divertikulid).
Kui täidetud põit ei saa loomulikult tühjendada, nimetatakse seda uriinipeetuseks. See seisund on meditsiiniline hädaolukord ja võib põhjustada neerukahjustusi.
