Palavikuline kramp (palavikuga krambid; krambid koos palavik; RHK-10-GM R56.0: palavikukrambid) on imikute ja väikelaste suhteliselt tavaline sümptom.
A palavikuline kramp on krambihoog, mille käivitab palavik. Keskse infektsiooni ei esine närvisüsteem.
Lihtsat palavikuhoogu saab eristada keerulisest palavikuhoogust:
- Lihtne palavikuhoog (70%).
- Üldistatud toonik- klooniline krambihoog, st krambiga kaasnevad käte ja jalgade jäigastuvad (toonilised) ja rütmilised tõmblevad liigutused (kloonilised)
- Kestab mitte kauem kui 15 minutit
- Esineb ainult üks kord 24 tunni jooksul
- Ei ole suurt kordumise ohtu (kordumise oht)
- Kõige sagedamini esineb vanuses kuus kuud kuni 5 aastat
- Tüsistunud palavikuga krambid (30%).
- Võib kaasneda fokaalne sümptomatoloogia (teadvushäireid ei esine) (tavaliselt motoorne)
- Pärast veerand tundi pole veel lõppenud
- Võib esineda korduvalt 24 tunni jooksul
- Mõjutab alla 6 kuu vanuseid imikuid või üle 5-aastaseid lapsi
On teada, et palavikukrambid tekivad teatud arengujärgus, kui aju reageerib krampidele palavik/ palavikuga suureneb.
Palavikuline kramp võib olla paljude haiguste sümptom (vt jaotist „Diferentsiaaldiagnoosid“).
Sooline suhe: tasakaalustatud.
Sageduse tipp: palavikukrampide maksimaalne esinemissagedus on esimese ja kolmanda eluaasta vahel, kuid mõjutab lapsi peamiselt kuuenda elukuu ja viienda eluaasta vahel.
Saksamaal on levimus (haiguste sagedus) 3–5%.
Kursus ja prognoos: kulg ja prognoos sõltuvad sellest, kas tegemist on lihtsa või keerulise palavikukrambiga. Esimese esinemise korral ei ole statsionaarne ravi vajalik, kui laps on üle 18 kuu vana, üldiselt hea tervis ilma neuroloogiliste sümptomiteta ja palaviku põhjusena võib selgelt välja tuua nakkusallika.Palavikukrambid võib palaviku kordudes olla korduv (korduv). Lapse arengut see ei mõjuta. Prognoos on väga hea.
