Palliatiivne ravi algab hiljemalt siis, kui meditsiinilised võimalused haigusest ravimiseks on ammendatud ja oodatav eluiga on piiratud. Palliatsiooni kõige olulisem eesmärk on leevendada patsiendi sümptomeid ja anda talle võimalikult kõrge elukvaliteet. See hõlmab ka patsiendiga konsulteerides loobumist potentsiaalselt eluiga pikendavast ravist, kui sellega kaasnevad ebaproportsionaalsed kannatused.
Rohkem kui elulõpuhooldus
Palliatiivne meditsiin / palliatiivne ravi ei piirdu viimase elufaasiga. Isegi kui raskelt haige inimene võib veel aastaid elus olla, võivad palliatiivsed põhimõtted aidata tal saavutada paremat elukvaliteeti ning võimalikult vähe valu ja ärevust alates diagnoosimisest. Paljudel juhtudel on aga lisaks tervendavale ravile võimalik rakendada ka palliatiivseid lähenemisviise.
Palliatiivse ravi oluline komponent on füüsilise ebamugavuse parim võimalik leevendamine – näiteks läbi keeruka valuravi ning iivelduse või õhupuuduse leevendamise. Selles osas on palliatiivne meditsiin viimastel aastatel teinud märkimisväärseid edusamme.
Palliatiivne ravi on alati meeskonnatöö. Arstid, õed, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, füsioterapeudid ja pastorid teevad koostööd, et pakkuda haigetele igakülgset abi. Sageli toetavad neid vabatahtlikud, kes on elulõpuhoolduse alal spetsiaalse väljaõppe saanud.
Palliatiivravi toetab patsiente oma elu võimalikult aktiivsel elamisel kuni surmani. Laiemas mõttes hõlmab palliatiivne ravi ka positiivsete kogemuste võimaldamist. Lihtsalt vaadates taevasse. Päikese ja tuule tundmine oma nahal. Armastatud muusikapala kuulamine. Kassiga kaisus. Kallimaga hüvasti jätmine.
Palliatiivravi sugulased
Hooldus suremisfaasis
Kui surm muutub ettenähtavaks, on palliatiivse ravi ülesanne võimaldada patsiendil rahulikult ja väärikalt surra. Isegi viimases elufaasis on eesmärk kontrollida sümptomeid ja minimeerida kannatusi.
Statsionaarne palliatiivne ravi
Ambulatoorne palliatiivne ravi
Palliatiivse ravi arendamine
Palliatiivne ravi Saksamaal täna
Praegu on üleriigiliselt haiglates ligikaudu 330 palliatiivravi üksust, 1500 ambulatoorset hospiitsiteenust, 230 statsionaarset täiskasvanute hospiitsi ja 17 statsionaarset laste, noorukite ja noorte hospiitsi.
Ka ambulatoorses palliatiivravis on endiselt lünki, eriti ambulatoorse eriravi valdkonnas. Hooldus on osariigiti erinev ja see on eriti problemaatiline maapiirkondades.
Küll aga jääb palliatiivravi teema aktuaalseks ja aktuaalseks – kuna inimesed vananevad ja seetõttu kasvab ka vähijuhtude arv, siis näiteks palliatiivravi voodeid on tulevikus vaja veelgi rohkem.
