Ennetama kõhunäärmevähk (kõhunäärmevähk), tuleb pöörata tähelepanu indiviidi vähendamisele riskitegurid.
Käitumuslikud riskifaktorid
- Dieet
- Rohkelt tarbitakse punast liha, s.o sea-, veise-, lamba-, vasika-, lamba-, hobuse-, lamba-, kitse lihaliha; selle klassifitseerib maailm Tervis Organisatsioon (WHO) kui "tõenäoliselt inimesele kantserogeenne", st kantserogeenne. Liha ja vorstitooted klassifitseeritakse nn "kindla 1. rühma kantserogeenideks" ja on seega (kvalitatiivselt, kuid mitte kvantitatiivselt) võrreldavad kantserogeenidegavähkpõhjustav) toime tubakas suitsetamine. Lihatoodete hulka kuuluvad tooted, mille lihakomponent on säilinud või paranenud maitsega selliste töötlemismeetodite abil nagu soolamine, kuivatamine, suitsetaminevõi käärimine: vorstid, vorstitooted, sink, soolaliha, jõnks, õhku kuivatatud veiseliha, lihakonservid.
- Suitsutatud ja soolatud toidud ning nitraadi- ja nitritirikkad toidud.
- Benso (a) püreen tekib röstimisel ja söegrillimisel. Seda peetakse tõenäoliseks riskifaktoriks kõhunäärmevähk (kõhunäärmevähk). Seda leidub kõigis grillitud, suitsutatud või põletatud toitudes. Sigaretisuits sisaldab ka benso (a) püreeni, mis omakorda võib viima bronhide kartsinoomini.
- Nitraat on potentsiaalselt toksiline ühend: nitraat redutseeritakse kehas nitritiks bakterid (sülg/kõht). Nitrit on reaktiivne oksüdeerija, mis reageerib eelistatult veri pigment hemoglobiin, muundades selle methemoglobiiniks. Lisaks moodustavad nitritid (sisalduvad ka vinnutatud vorstis ja lihatoodetes ning laagerdunud juustus) sekundaarsete amiinid (sisalduvad liha- ja vorstitoodetes, juustus ja kalas), millel on genotoksiline ja mutageenne toime. Muu hulgas edendavad need ka kõhunäärmevähk. Päevane nitraadisisaldus moodustab tavaliselt umbes 70% köögiviljade (lambasalat, salat, roheline, valge ja hiina) tarbimisest. kapsas, kohlrabi, spinat, redis, redis, peet), 20% joomisest vesi (lämmastik väetis) ning 10% lihast ja lihatoodetest ning kalast.
- Naudi toidu tarbimist
- Alkohol
- Tubakas (suitsetamine)
- Ülekaaluline (KMI ≥ 25; ülekaalulisus).
- Rasvumine vanuses 16-19 aastat (üleminekuiga) suurendab pankrease esinemissagedust vähk 3.8-kordselt
- KMI suurendamine 25-lt 35-le suurendab kasvaja riski umbes 74 võrra
- Rasvumine ja kõrge tühja kõhuga insuliin tasemed (standardhälbe (44.4 pmol / l) kohta ülespoole → kasvaja riski suurenemine 66%) (eriti meestel).
Kokkupuude keskkonnaga - mürgistused (mürgistused) (riske pole lõplikult kinnitatud).
- Nitrosamiinide allaneelamine
- Klooritud süsivesinikud
- Kroom / kroomiühendid
- Elektromagnetilised väljad
- Fungitsiidid
- Herbitsiidid
- Kütuse aurud
- Pestitsiidid
Ennetustegurid (kaitsetegurid)
- Geneetilised tegurid:
- Geneetilise riski vähendamine sõltuvalt geenipolümorfismidest:
- Geenid / SNP-d (ühe nukleotiidi polümorfism):
- Geen: NR5A2
- SNP: rs3790844 geenis NR5A2
- Alleeli tähtkuju: CT (0.77 korda).
- Alleeli tähtkuju: CC (0.59-kordne)
- Geenid / SNP-d (ühe nukleotiidi polümorfism):
- Geneetilise riski vähendamine sõltuvalt geenipolümorfismidest:
- Veri rühm 0 (0.5 korda madalam risk; Saksamaa).
- Füüsiline treening kehakaalu reguleerimiseks
- Vitamiin C- mis sisaldab toitu (võib olla kaitsetegur nitrosamiinide vastu).
- Metformiini seostatakse II tüüpi suhkurtõvega patsientidel väiksema kõhunäärmevähi riskiga