Posttraumaatiline stress häire (PTSD) (sünonüümid: posttraumaatiline stressihäire; posttraumaatilise stressi sündroom; psühhotraumaatiline stressihäire; basaalse psühhotraumaatilise stressi sündroom või posttraumaatiline stressihäire (inglise keeles, lühend PTSD); F43.1) tähistab hilist psühholoogilist vastust ühele või mitmele erilise raskusastme või katastroofilise ulatusega. Kogemused (traumad) võivad olla pikema või lühema kestusega.
Trauma on määratletud WHO (World Tervis Organisatsioon) ICD-10 klassifikatsioon (haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide rahvusvaheline statistiline klassifikatsioon): „Lühema või pikema kestusega, erakorralise ohu või katastroofilise ulatusega stressirohke sündmus või olukord, mis põhjustaks sügavat stressi peaaegu kõigis (nt katastroof või inimkatastroof). Näiteks loodusõnnetus või inimese põhjustatud katastroof - inimtekkeline katastroof - võitlus paigutamise, raske õnnetuse, teiste vägivaldse surma tunnistajaks või piinamise, terrorismi, vägistamise või muu kuriteo ohvriks sattumise eest. "
Posttraumaatiline stress häire (PTSD) areneb traumaatilise sündmuse võimaliku tagajärjena.
PTSD-d iseloomustavad pealetungid (teadvusse tormavad pealetükkivad mõtted ja ideed), vältimine ja hüperarousaal (ülepõnevus, mis tavaliselt toimub stress).
Posttraumaatiline stressihäire on klassifitseeritud sündmuse tüübi järgi (vt üksikasju allpool):
- I tüüpi trauma: ühekordne / lühiajaline (nt õnnetus).
- II tüübi trauma: mitmekordne / pikaajaline (sõjakogemus; kodune, seksuaalne vägivald).
11. aasta keskel lisati ICD-2018-le iseseisva diagnoosina kompleksne traumajärgne stressihäire (KPTBS). See on häire, mis tekib korduvate või pikaajaliste traumaatiliste sündmuste tagajärjel. Lisaks PTSD sümptomitele iseloomustavad PTSD-d mõjutavad regulatsioonihäired, negatiivne enesetaju ja suhtehäired.
Sooline suhe: isased ja naised on 1: 2-3; meestega, kes kogevad trauma sagedamini, välja arvatud seksuaaltrauma
Ühe kuu levimus (haiguste sagedus) on alla 1.3-aastastel 1.9-60% ja üle 3.4-aastastel 60% (Saksamaal).
Kursus ja prognoos: kursused on väga erinevad. Esialgu on sümptomite tõsine areng võimalik. Päevade kuni nädalate jooksul väheneb sümptomite või remissioon (taandareng). Enamikul traumeeritud inimestel ei teki PTSD-d, kuid neil on spontaanne taastumine. Märkus: nii diagnoos kui ka ravi peab arvestama kaasuvate haiguste suurt osakaalu (vt allpool) ja patsiendi stabiilsust.
Kroonilisus esineb ligikaudu 20-30% PTSD-ga patsientidest.
Kaasnevad haigused (kaasnevad häired): traumajärgne stressihäire on seotud psüühikahäiretega (ärevushäired, paanikahäire, sõltuvushäired, piir isiksusehäire, somatisatsioonihäired, psühhoosid, dissotsiatiivsed identiteedihäired) ja somaatilised häired (pärast õnnetusi: nt valu sündroomid). Algklasside lastel on PTSD seotud lisaks opositsioonilisele väljakutsuvale häirele, eraldusärevusele ja spetsiifilistele foobiatele. ADHD (Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega), depressioonja sotsiaalse käitumise häired; noorukitel, ärevushäired, depressioonja sotsiaalse käitumise häiretega võivad liituda enesevigastused, enesetapumõtted ja sõltuvus ainetest.
