Lühiülevaade
- Mis on päästekang (hash grip)? Esmaabimeede, mida kasutatakse liikumatute inimeste liigutamiseks ohupiirkonnast või istumisest lamamisasendisse. Nimetatud selle leiutaja, Austria Jiu-Jitsu juhendaja Franz Rauteki (1902-1989) järgi.
- Päästehoidmine toimib nii: Tõstke kannatanu pea ja õlad tagant üles, toetage selga oma põlve või reiega. Sirutage käed kaenlaaluste alla, haarake kannatanul küünarvarrest ja tõmmake ta ohutsoonist välja või pange pikali.
- Millistel juhtudel on see vajalik? Kui keegi ei saa iseseisvalt ohutsoonist välja liikuda või kui istumisasendis/sellel hetkel poleks esmaabi võimalik ja patsient on liikumatu.
- Riskid: Ohvri vigastusoht (nt luumurrud, lülisambavigastused) ja esmaabi osutajale (liikudes ohutsooni).
Ettevaatust.
- Lülisambavigastuse kahtluse korral peaks esmaabi andja kannatanut liigutama ainult siis, kui tema elu on ägedas ohus!
- Vahel tuleb esmaabiandjal päästekäepidet vastavalt olukorrale kohandada ja näiteks vigastatu juurde autoukse kõrvale kummardada.
- Kui kohal on teine päästja, peaks teine päästja kandma patsiendi jalgu, samal ajal kui esimene päästja haarab räsikäepideme abil ülakeha.
Kuidas päästehaare (räsihaare) töötab?
Räsihaare võimaldab esmaabiandjana kasutada hooba, et liigutada endast oluliselt raskemaid inimesi, vähemalt lühikestel vahemaadel. Seda saate teha järgmiselt.
- Nakatumise vältimiseks pange kätte ühekordsed kindad
- Kontrollige, kas vigastatu on teadvusel, temaga vesteldes ja vajadusel õrnalt raputades (mitte lülisambavigastuste kahtluse korral!)
- Kui kannatanu on autos: lülitage mootor välja, kuid jätke võti süütelukku
- Kui kannatanu ei reageeri või ei saa iseseisvalt liikuda, kasutage Rauteki päästekangi, et viia ta ohutsoonist välja. Vajadusel keerake esmalt turvavöö lahti ja kontrollige, kas kannatanu jalad on kinni jäänud
- Võimalusel asuge kannatanu taha. Rääkige temaga rahulikult, kui ta on teadvusel – see annab enesekindlust teada, mis teiega toimub
- Lükake oma käed kannatanu kaenla alla, haarake kahe käega ühest tema küünarvarrest ja kallutage see kannatanu rinna ette 90-kraadise nurga all.
- Küünarvarrest haaramiseks on soovitatav kasutada nn ahvihaaret: see tähendab, et sa ei haara küünarvarre nii, et pöial on ühelt poolt ja ülejäänud neli sõrme teiselt poolt, vaid asetad pöial järgmiseks käele. teistele sõrmedele. Nii väldid käe (liiga) tugevat pigistamist
- Nüüd tõmmake kannatanu oma reitele, ajage end sirgu ja liigutage teda ettevaatlikult ohutsoonist tahapoole.
- Asetage kannatanu turvalisse kohta selili, ideaaljuhul (pääste)tekile
- Kui patsient on teadvuseta, peate kontrollima tema hingamist. Vajadusel alustage elustamist.
- Helistage hiljemalt sel hetkel päästeteenistusse või paluge seda teha kõrvalseisjal
Kui seate end esmaabi andmisega ohtu või kui kannatanu jääb lõksu, tuleb viivitamatult helistada päästeteenistusse ja vajadusel tuletõrjesse. Seejärel oodake, kuni nad kohale jõuavad.
Millal kasutada päästehoidmist (räsihoidmist)?
Räsihaaret kasutatakse siis, kui
- asendis, milles patsient on, ei ole võimalik teha vajalikke koheseid meetmeid (nt elustamine, haavahooldus).
Rauteki päästehoidmist saab läbi viia nii teadvuseta kui ka liikumatule "ärkvel" patsientidele. Lisaks saab seda kasutada nii istuvatel kui ka lamavatel patsientidel. Kuna sellega kaasneb äge vigastusoht, tuleks seda siiski kasutada ainult siis, kui see on muul viisil eluohtlik.
Päästehoidmise ohud (räsihoidmine)
Rombhaare on tõhus, kuid mitte tingimata õrn. Näiteks liigutatakse patsiendi selgroogu ja seda ei stabiliseerita. See võib põhjustada vigastusi selles piirkonnas või süvendada juba olemasolevaid vigastusi.
Lisaks võib esmareageerija päästehaaret kasutades ohvrile tahtmatult tekitada roidemurde ning vigastusi käe- ja õlapiirkonnas.
Esmaabiandjal on oht end vigastada, kui ta siseneb ohutsooni, et rakendada vigastatud inimesele päästehoidmist – ilma ennast kindlustamata või teatud kaitsemeetmeid rakendamata.
