Sidumishäire

Sissejuhatus

Sidumishäire on haigus, mis tavaliselt esineb aastal lapsepõlv, kusjuures kahjustatud lapse ja hooldajate, st tavaliselt vanemate vahel on patoloogiline (patoloogiline) suhe. See hõlmab sidumisvõime ja sotsiaalse suhtluse häireid. See toob sageli kaasa ebasobiva käitumise või olukorrale mittevastava käitumise.

Eristatakse reaktiivset kiindumishäiret (pärsitud vorm) ja kinnitushäiret koos pärssimisega (pidurdamata vorm). Kiindumishäire esineb lastel tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul. Kuid täiskasvanud võivad kannatada ka kiindumishäirete all, mis erinevad oma sümptomite poolest laste kiindumishäiretest.

Põhjustab

Kiindumishäire põhjuseid on palju. Need on sageli põhjused, mis viivad kiindumuse katkemiseni esimese viie eluaasta jooksul. Sõltuvalt sellest, kas tegemist on kinnitatud või pidurdatud kinnitushäire vormiga, on esiplaanil erinevad põhjused.

Reaktiivse kiindumishäire ehk pärsitud vormi korral on põhjus sageli traumaatiline. Seega võib füüsiline väärkohtlemine või hooletussejätmine põhjustada kiindumishäireid. Seksuaalne väärkohtlemine varases staadiumis lapsepõlv võib olla ka võimalik põhjus.

Kui on krooniline tõsine haigus, mis hõlmab palju viibimist meditsiiniasutustes ja valulikke uuringuid või operatsioone, võib see põhjustada ka dissotsiatsioonihäire. Sünnitraumad või enneaegne sünnitus võivad olla ka võimalikud põhjused. Teisest küljest on emotsionaalne hooletus ja hooletus esirinnas hambumusega seotud kiindumishäiretega.

Nende lastega pole sageli võrdlusisikut või on kontakt teiste inimestega vähe, mistõttu on võimatu õppida stabiilsete kiindumustega toimetulekut. . Paljudel juhtudel võib trauma olla kiindumishäire põhjus.

Eristatakse erinevaid traumatüüpe. Kõige tavalisem vorm on füüsiline trauma, näiteks raske füüsilise väärkohtlemise või seksuaalse väärkohtlemise tagajärjel. Selle tagajärjel tekib inhibeeritud vormil sagedamini dissotsiatsioonihäire.

Mõnel juhul enneaegne sünnitus või sünnitrauma võib põhjustada ka sidumishäire. Viimasega kaasneb ema sageli alkoholi või narkootikumide kuritarvitamine. Mõnel juhul võib kiindumishäire ilmneda ka ema ja tema lapse või lapse vahel.

Sel juhul on nende kahe vahel häiritud suhe. Sageli saab seda seletada mitme teguri kombinatsiooniga. Nende hulka kuuluvad näiteks psühholoogilised probleemid või ema koormamine.

Tüüpiline otsustav omadus on see, et ema on olukorrast valdav, nt lahusolek lapse isast või rahulolematus iseendaga. Teine võimalik põhjus võib olla lapse füüsiline või vaimne haigus. Imik või laps on ema liigsete nõudmiste tõttu sageli tähelepanuta jäetud või võib ta kogeda isegi ema vägivalda. Ravi alustamiseks ema ja lapse vahelise kiindumishäire korral tuleb kõigepealt üksikasjalikult analüüsida erinevaid konflikte, et tuvastada kiindumishäire võimalikke vallandajaid. Kui see analüüs on lõpule viidud, tuleks nende kahe vahelise suhte taastamiseks otsida ühist pikaajalist ema-lapse teraapiat.