Tüsistused
Võimalik eelisjärjekorras nimetatav komplikatsioon on tsentraalne veenikateeter. Kuna kateetri ots asub otse süda ja seega vereringes tsentraalselt viib infektsioon kiiresti idude ülekandumiseni vereringe kaudu. Tagajärjeks on tavaliselt nn sepsis (veri mürgitus), millega sageli kaasneb palavik.
Lisaks veri rõhk võib langeda ja viia isegi kardiovaskulaarse puudulikkuseni (septiline šokk). Lisaks püsivatele elundikahjustustele võib sepsis halvimal juhul põhjustada ka surma. Keskse puhul siiski närvisüsteem nakkuse korral, tuvastatakse see tavaliselt kiiresti ja tõsiste kulgude ärahoidmiseks on tavaliselt võimalik kiirete vastumeetmetega alustada.
Lisaks nakkusele on ka muid, haruldasemaid võimalikke tüsistusi, kui a tsentraalne veenikateeter on sisestatud. Nende hulka kuulub näiteks vein sein. Samamoodi närvikahjustusi võib tekkida nõela sisestamise tagajärjel.
. kops ja kopsu karusnahk võib ka läbi torgata.Kui õhk siseneb kops elundi ja rind seina, võib kops kokku kukkuda (pneumotooraks). Lisaks keskse vale asend venoosne klapp võib põhjustada südamerütmihäired. Seda saab aga vältida kateetri tavapärase asendikontrolliga.
Teine võimalik komplikatsioon on õhk emboolia. Siin siseneb õhk vereringesse ühe juurdepääsu kaudu. Õhumullid blokeerivad laevad (nt kopsu laevad).
Kestus
Ajavahemik, mis a tsentraalne veenikateeter kehas püsivad varieeruvad. Niikaua kui juurdepääsu on vaja ja infektsiooni märke pole, võib keskveenikateeter jääda. Kuid niipea, kui nakkusnähud ilmnevad, näiteks kõrgenenud kehatemperatuuri tõttu, tuleb kateeter võimalikult kiiresti eemaldada.
Niipea, kui tsentraalset veenikateetrit pole enam vaja (näiteks seetõttu, et patsient saab jälle loomulikult ravimeid ja vedelikku võtta), tuleks see ka eemaldada, mitte asjatult jätta. Põhimõtteliselt on tsentraalne veenikateeter ainult keskmise tähtajaga lahendus venoosseks juurdepääsuks. Juhul, kui ravimeid tuleb manustada otse vereringesse pikema aja jooksul, näiteks ajal keemiaravi, tuleks kaaluda võimalikke alternatiive.
Näiteks on võimalus luua port. See on ka kateeter, mis surutakse ülemisse õõnesveen. Vabalt ligipääsetava otsa ühenduspunkt implanteeritakse aga naha alla ja seda saab vajadusel läbi torgata.
