Mis on silma lihased?
Kuus silmalihast liigutavad inimsilma igas suunas. Seal on neli sirget silmalihast ja kaks kaldus silmalihast.
Sirged silmalihased
Neli sirget silmalihast on lamedad, umbes ühe sentimeetri laiused õhukesed lihased. Nad tõmbavad orbiidi (silmakoopa) ülemisest, alumisest, keskmisest ja välisseinast sarvkesta servani. Nägemisnärv kulgeb silmamuna taga asuvas ruumis, mida silmalihased ümbritsevad püramiidi kujul.
Neli sirget silmalihast tõmbavad silma järgmistes suundades:
- ülespoole ja veidi sissepoole (Musculus rectus superior)
- allapoole ja veidi sissepoole (Musculus rectus inferior)
- keskkoha poole – s.o nina poole (Musculus rectus medialis, silmalihastest tugevaim)
- väljapoole (Musculus rectus lateralis)
Viltused silmalihased
- Tõmmake väljapoole ja pöörake allapoole sissepoole (Musculus obliquus superior)
- Tõmmake väljapoole ja pöörake ülespoole väljapoole (Musculus obliquus inferior)
Siliaarne lihas
Teine silmalihas on ripslihas, kuid see ei osale silma liikumises. Selle asemel on tsiliaarse lihase funktsioon silma kohanemine:
Tsiliaarlihas on ripskeha (kiirkeha) osa – silmamuna rõngakujuline keskmine kiht. Projektsioonid ulatuvad tsiliaarsest kehast silmaläätseni, mille vahel ulatub läätse rippside.
- Siliaarlihase pingestamisel rippuv side lõtvub ja lääts kõverdub rohkem – järgides oma elastsust. See toob fookusesse lähiulatuse.
Mis on silmalihaste funktsioon?
Silma lihase funktsioon on silmamuna liigutamine. Meie keskkonnast saab teravat pilti luua ainult väikeses võrkkesta piirkonnas, tsentraalses nägemispunktis (fovea). Ühe meetri kaugusel näeme teravalt vaid üheksa sentimeetrise läbimõõduga ala.
Sellegipoolest peab silm, et kõike ümbritsevat teravalt tajuda, suutma kiirete liigutustega skaneerida iga pilti, mis väljast silma satub. Neid pilguhüppeid nimetatakse sakaadideks. Selle käigus suunatakse silm korduvalt suurel kiirusel puhkeasendist järgmisele sihtmärgile. Seega ei haara me kogu oma vaatevälja korraga, vaid “tasapisi”.
Erinevalt sakkaadist, mis on vajalik paigalseisva pildi tuvastamiseks, toimub liikuvate objektide tajumine silmadega, mis sooritavad tõmblemiseta järgnevat liigutust. See liikumine on palju aeglasem kui tõmblused.
Topeltkujutiste vältimiseks tuleb mõlemat silma liigutada absoluutselt sünkroonselt. Silm peab ka pea või keha liigutusi kompenseerima liikumisega, et vältida võrkkesta hägusust. Silmalihased teevad selle võimalikuks.
Milliseid probleeme võivad silmalihased põhjustada?
Strabismus tekib ka siis, kui silmalihas on halvatud. Kissitamisnurk aga muutub siis koos silma liikumisega ja on suurim, kui vaadata suunas, kus asub halvatud lihase põhitegevus. Selle tulemusena tekib topeltnägemine, mida kannatanu püüab peaasendiga kompenseerida.
Silmalihaste halvatuse põhjuseks võivad olla silmakoopa (orbiidi) haigused või silmalihaste närvide halvatus.
