Spiromeetria
Spiromeetriat nimetatakse ka „väikeseks kops funktsiooni test ”. Spiromeetria võimaldab arstil määrata elutähtsat võimsust (st maksimaalset õhuhulka, mida inimene saab sisse ja välja hingata) ja sekundi võimsust (mitu liitrit õhku liigutatakse tugeva väljahingamise ajal ühes sekundis). Mõõteseade, spiromeeter, koosneb huulikuga torusüsteemist ja on ühendatud makiga.
See salvestaja kuvab hingatava õhu koguse kõverana, sarnaselt sellele, kuidas süda voolud registreeritakse EKG-l. Patsient sulgeb huuliku huuliku külge ja talle antakse ka a nina klipp. See on ette nähtud õhu väljavoolu vältimiseks nina ja seega ei registreerita mõõtmise ajal.
Seejärel öeldakse patsiendile, kuidas uuringu ajal hingata. Tavaliselt normaalne sissehingamine ja väljahingamine (st hingamine maht mõõdetakse kõigepealt. Seejärel peaks patsient välja hingama võimalikult sügavalt ja kohe pärast seda võimalikult sügavalt ja seejärel uuesti pingutavalt ja kiiresti.
Siis normaalne hingamine salvestatakse uuesti. Reeglina korratakse protseduuri mitu korda, et saada mitu sisukat kõverat. Selle ajal kops funktsionaalsuse test on äärmiselt oluline, et patsient teeks head koostööd ja mõistaks seda hingamine juhised.
Eksamineerijad peaksid teda motiveerima harjutusi tõesti täie jõuga tegema. Kindlasti on see laste puhul eriti keeruline, sest nad pole kergelt hirmuäratavas keskkonnas ja ebamugavas testis kergesti põnevil. nina klipp. The kops funktsionaalsuse test ei sisalda riske ega ole ka valus. Mõnel patsiendil võib raske hingamine aga põhjustada lühiajalist pearinglust.
Kogu keha pletüsmograafia
Seda uuringut teevad peamiselt spetsialiseerunud internid, st kopsuarstid. Patsient paigutatakse õhukindlasse salongi, mis sarnaneb telefonikabiiniga. Talle antakse huulik ja ta hingab nn pneumotahograafi kaudu sisse ja välja, kõigepealt tavaliselt ja seejärel vajadusel kiirendatult või eriti sügavalt.
Seejärel mõõdetakse saadud rõhu erinevused kambris. Enamasti teostab arst ka sulgemisrõhu mõõtmise. Huulik on blokeeritud ja patsient hingab vastupanu vastu korraks välja.
Kogu keha pletüsmograafia või keha pletüsmograafia abil saab mõõta kopsumahtu ja ka bronhide resistentsust. Selle kopsufunktsiooni testi peamine eelis on see, et patsient ei pea aktiivselt osalema. Sisukate väärtuste saamiseks piisab tavalistest hingetõmmetest.
Pletüsmograafia on absoluutselt kahjutu. Puudub ei surve ega kiirgus ning kambri ust saab loomulikult igal ajal avada. Ainult klaustrofoobiaga patsientidel võib uuring olla probleemiks, kuna kamber on suhteliselt väike ja tuleb edukaks mõõtmiseks sulgeda.
