Lühiülevaade
- Mida teha võõrkeha kõrva sattumisel? Pekikorgi korral loputage kõrva leige veega. Eemaldage vesi kõrvast põrgatades või föönitades. Kõigi muude võõrkehade korral pöörduge arsti poole.
- Võõrkeha kõrvas – riskid: sh sügelus, köha, valu, eritis, võimalik verejooks, pearinglus, ajutine kuulmiskahjustus või kuulmislangus.
- Millal pöörduda arsti poole? Alati, kui võõrkeha kõrvas pole ei searasvakork ega vesi. Kui esmaabi ei suuda eemaldada peki või vett kõrvast. Kui esineb infektsiooni või kõrvavigastuse tunnuseid.
Ettevaatust.
- Ärge mingil juhul proovige kõrvas olevat võõrkeha kõrvakanalist kõrvapulkade, pintsettide või muu sarnase abil välja tõmmata. Võite suruda selle kaugemale kõrva ja vigastada kuulmekäiku ja/või kuulmekile.
- Kui teie kõrvas on putukas või toidujäänused (nt leivapuru), ärge oodake, et näha, kas see võib ise välja tulla. See suurendab nakkusohtu, millel võivad olla tõsised tagajärjed (kuni meningiidini)!
Võõrkeha kõrvas: mida teha?
Vaid teatud juhtudel peaksite proovima iseseisvalt eemaldada võõrkeha kõrvas – nimelt kui kõrvas on seapekikork või vesi:
- Kõrvavaha pistik: seda võib mõnikord leige veega välja loputada. Apteegis on ka tilgad, mis pehmendavad kõrvavaigu.
Võõrkehad kõrvas: riskid
Kui kellelgi on midagi kõrvas, võivad sellel olla erinevad tagajärjed või ilmneda erinevad sümptomid:
- sügelus
- võimalik, et köha (kuna keha püüab end kõrvas olevast võõrkehast "plahvatuslikult" vabastada)
- valu
- Vere lekkimine kõrvast (kui võõrkeha on vigastanud kuulmekäiku või kuulmekile)
- Kuulmislangus või kuulmispiirang (tavaliselt ainult ajutine, kuni võõrkeha eemaldatakse)
- võib-olla ebameeldiva lõhnaga voolus
- Kõrvakanali põletik (kõrvakanali põletik), kui võõrkeha on sisse toonud mikroobe või on püsinud kõrvas pikka aega märkamatult. Põletiku edenedes võib mäda kapselduda (abstsess). Lisaks võib põletik levida keskkõrva (keskkõrvapõletik).
- Tõsine peapööritus või keskkõrvapõletik, kui kõrvaklapp on kahjustatud võõrkeha ebaõige eemaldamise käigus.
- Harva: aju- või meningiit (vastavalt entsefaliit või meningiit) kui kõrvainfektsiooni tõsine tüsistus
Võõrkeha kõrvas: millal pöörduda arsti poole?
Kui väikest peki- või veekorki kõrvas ei saa ülalkirjeldatud esmaabimeetmetega eemaldada, tuleks pöörduda kõrva-, nina- ja kurguarsti poole.
Samuti peaksite alati pöörduma kõrva-nina-kurguarsti poole, kui tunnete valu kõrvakanalis – isegi kui see tekib pärast võõrkeha eemaldamist. Näiteks kui teil tekib kõrvavalu vahetult pärast vee sattumist kõrva, võib põhjuseks olla vees leiduvate mikroobide põhjustatud infektsioon.
Kui teil tekivad sellised sümptomid nagu veri või halvalõhnaline eritis kõrvast, tugev pearinglus või kuulmisprobleemid, peate viivitamatult pöörduma ka oma arsti poole.
Võõrkeha kõrvas: arsti uuringud
Esmalt uurib arst patsiendilt või saatjatelt (nt vanematelt), mis võis olla kõrvakanalisse kinni jäänud, kuidas see sinna tõenäoliselt sattus ja millised sümptomid ilmnevad.
Pärast seda vestlust (anamneesi) vaatab arst lähemalt kahjustatud kõrva sisemust. Selleks kasutab ta tavaliselt kõrvamikroskoopi ja/või kõrvalehtrit koos valgusallikaga (otoskoobiga). Parema ülevaate saamiseks võib ta kõrvaklappi veidi tagasi tõmmata. Uuring näitab täpselt, kus võõrkeha asub. Kõrva mikroskoopia ja otoskoopiaga saab tuvastada ka vigastusi ja infektsiooni kui võõrkeha tagajärjel.
Võõrkeha kõrvas: ravi arsti poolt
Sõltuvalt sellest, mis kõrva blokeerib, on kõrva-nina-kurguarstil mitmeid ravivõimalusi.
Kõrvavaha eemaldamine
Vee eemaldamine kõrvast
Arst võib ka veejäägid kõrvakanalist välja imeda.
Muude võõrkehade eemaldamine
Imemisseadet või väikest nüri konksu saab kasutada ka paljude muude võõrkehade eemaldamiseks kõrvast. Arst võtab sageli servadega esemeid (nt paberit) välja väikese spetsiaalsete tangidega, mida nimetatakse alligaatoritangidega.
Kui võõrkeha on asetatud sügavale kõrva (trummiklaasi lähedale), võib osutuda asjakohane kirurgiline eemaldamine kerge anesteesia all. See kehtib eriti laste puhul: ilma anesteesiata võivad nad eemaldamise ajal võpatada, mistõttu võib arst kogemata kuulmekile vigastada.
Kui kõrvas on putukaid (nt prussakas, ämblik või kärbes), paneb arst sageli kõrva ravimit, mis tapab väikese looma. Nii on tal lihtsam sellest välja saada.
Kui kõrvas on valu, võib arst enne võõrkeha eemaldamist kõrvakanalisse panna anesteetikumi (nt lidokaiini).
Pärast võõrkeha eemaldamist
Pärast võõrkeha eemaldamist uurib arst kõrva sisemust vigastuste suhtes. Selliseid saab ravida näiteks antibiootikumi salviga. Kui võõrkeha kõrvas on põhjustanud infektsiooni (nt keskkõrvapõletikku), võib arst välja kirjutada ka antibiootikume (nt tablettidena).
Vältige võõrkehade sattumist kõrva
- Ärge lubage väikelastel järelevalveta mängida väikeste esemetega, nagu paberpallid, mänguasjaosad, herned, väikesed kivid jne.
- Samuti olge alati kohal, kui vanemad lapsed käsitsevad teravaid või teravaid esemeid (nt kudumisvardad, käärid). Õpetage neid selliste objektide hooletu käsitsemise võimalike ohtude kohta.
- Ujumisel võivad spetsiaalsed kõrvatropid takistada vee sattumist kuulmekäiku.
- Ärge puhastage oma ega oma laste kõrvu vatitikuga. Tavaliselt surub see kõrvavaha tahapoole kuulmekile, kus see võib kinni jääda. Lisaks võivad kõrva jääda imava vati jäänused.
- Eriti kitsastes kõrvakanalites võib kõrva korduvalt tekkida vahakork. Arst peaks haigete kõrvu regulaarselt puhastama.
Kui võtate need näpunäited südamesse, saate oluliselt vähendada võõrkeha kõrva sattumise ohtu.
