Lühiülevaade
- Põhjused: Nakatumine otsesel kokkupuutel (tavaliselt käte kaudu) nakatunud inimeste või saastunud esemetega.
- Kirjeldus: Stafülokokid on tervetele inimestele kahjutud bakterid. Mõned liigid põhjustavad aga tõsiseid nakkushaigusi.
- Sümptomid: Nahainfektsioonid (nt nahalööbed, abstsessid, keeb) on tavalised. Võimalikud on ka kopsupõletik, endokardiit, luupõletik, liigesepõletik ja veremürgitus, samuti toidumürgitus ja toksilise šoki sündroom.
- Prognoos: stafülokokid on tervetele inimestele üldiselt kahjutud. Kuid mõned liigid võivad teatud riskirühma kuuluvatel inimestel põhjustada infektsioone, mis rasketel juhtudel võivad ravimata jätmisel lõppeda surmaga. Õigeaegse ravi korral on prognoos soodne.
- Ravi: Kergeid nahainfektsioone ravib arst tavaliselt kohalike antibiootikumidega (nt salvid, geelid). Raskete infektsioonide korral kasutatakse antibiootikume (tavaliselt penitsilliini) tablettidena või infusioonina veeni kaudu.
- Diagnoos: Arst paneb usaldusväärse diagnoosi, võttes nakatunud materjalist proovi (nt mäda ja haavavedeliku nahatampooni), mida uuritakse laboris.
Kuidas stafülokokid saada?
Stafülokokid on osa naha ja limaskestade loomulikust taimestikust. Stafülokokkide peamine reservuaar on seega inimene ise. Tavaliselt on bakterid tervetele inimestele kahjutud, kuid teatud asjaoludel (nt immuunpuudulikkusega inimestel) võivad need põhjustada kehas infektsioone.
Bakterid sisenevad kehasse tavaliselt haavade kaudu. Nakatumine toimub tavaliselt otsese kontakti (määrdunud või kontaktnakkus) kaudu nakatunud inimestega (peamiselt naha kokkupuutel käte kaudu), aga ka saastunud esemete kaudu.
Stafülokokid kasvavad kõige paremini temperatuuril 30–37 kraadi Celsiuse järgi. Bakterid elavad toatemperatuuril mitu päeva. Need on väga vastupidavad keskkonnamõjudele ja püsivad erinevatel pindadel suhteliselt kaua vastu. Seetõttu kanduvad stafülokokid kergesti edasi ukselinkide, valguslülitite või köögis (nt köögivalamu) kaudu.
Kuigi patogeenid surevad toidu valmistamise käigus, jäävad nende toodetud kuumusstabiilsed toksiinid (enterotoksiinid) sageli üle toiduvalmistamistemperatuuri ja põhjustavad mõnikord toidumürgitust.
Võimalik on ka nakatamine meditsiiniliste instrumentide kaudu (haiglainfektsioon), nagu venoossed kanüülid või venoossed kateetrid. Neid kasutatakse haiglates, operatsioonides või hooldekodudes, näiteks vere võtmiseks või ravimite manustamiseks.
Edastusmarsruudid lühidalt
- Stafülokokid levivad tavaliselt nahaga kokkupuutel (eriti nahahaavade kaudu).
- Kaudne ülekanne toimub igapäevaste esemete või meditsiiniliste instrumentide (nt venoossete kateetrite) kaudu.
- Nakatumist võib põhjustada ka kokkupuude bakterit kandvate põllumajandusloomadega (eriti lehmade nisakanalis).
- Saastunud toit, mida puudutatakse ja/või tarbitakse, on veel üks võimalik stafülokoki infektsiooni põhjus.
Keda see eriti mõjutab?
Stafülokokkinfektsioonist haigestuvad sageli nõrgestatud immuunsüsteemiga inimesed, näiteks vanemad inimesed, vastsündinud, imikud või imetavad emad, aga ka krooniliselt haiged (nt vähihaiged, diabeetikud, dialüüsihaiged).
Lisaks on tervishoiusektoris töötavad inimesed, ulatuslike nakkushaigustega inimesed ja uimastisõltlased sageli stafülokokkidega eriti palju koloniseeritud ja seetõttu on neil suurem risk nakatuda.
Mis on stafülokokk?
Tavaliselt nakatavad bakterid nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesi (nt väga noori, väga vanu, nõrgenenud või krooniliselt haigeid). Nende immuunsüsteem ei suuda sageli patogeenidega võidelda. Seejärel paljunevad bakterid organismis kiiresti ja vallandavad erinevaid haigusi (nt mädased nahalööbed, toidumürgitus, kopsupõletik, veremürgitus).
Kuna stafülokokid on äärmiselt vastupidavad, on neid raske kahjutuks muuta. Neil tekib kiiresti resistentsus antibiootikumide suhtes (st nad ei ole ravimite suhtes tundlikud), muutes oma geneetilist struktuuri. Nii tagavad nad oma ellujäämise.
Stafülokokkidega nakatumine on võimalik paljude erinevate liikide ja alatüüpide kaudu. Kõige tuntumad ja levinumad stafülokokkide tüübid hõlmavad
- Staphylococcus aureus
- Staphylococcus epidermidis
Staphylococcus aureus
Staphylococcus aureust leidub sageli ka tervete inimeste nahal: seda bakterit leidub umbes 30 protsendil tervetel täiskasvanutel ninas ja umbes 15–20 protsendil nahal.
Mõned Staphylococcus aureus'e tüved on võimelised tootma toksiine. Kui need satuvad organismi, võivad need põhjustada eluohtlikke haigusi.
Kõige levinumad Staphylococcus aureuse põhjustatud haigused hõlmavad
- mädased nahainfektsioonid (nt keeb näol)
- Võõrkeha nakkused
- Veremürgitus (sepsis)
- Südame sisemise limaskesta põletik (endokardiit)
- Südameklappide infektsioonid
- Kopsupõletik (kopsupõletik)
- Luuinfektsioonid (osteomüeliit)
- Liigesepõletik (artriit)
- Abstsessid liigestes, neerudes, kesknärvisüsteemis (KNS) ja nahal
- Bakteriaalsete toksiinide põhjustatud haigused: Lyelli sündroom või põletatud naha sündroom, toksilise šoki sündroom (TSS) ja toidumürgitus (seedetrakti toksikoos)
Kuna Staphylococcus aureus on väga nakkav ja sageli resistentne tavalistele antibiootikumidele, on see üks levinumaid ja inimestele ohtlikumaid patogeene.
Staphylococcus epidermidis
Millised on stafülokoki infektsiooni sümptomid?
Stafülokokid võivad põhjustada paljusid haigusi ja seega mitmesuguseid sümptomeid. Sümptomid varieeruvad sõltuvalt sellest, millist tüüpi stafülokokk keha nakatab.
Naha nakkused
Staphylococcus epidermidisega nakatumine põhjustab tavaliselt kergeid ja lokaalseid infektsioone, mille puhul bakterid nakatavad ainult nahka selle koha ümber, kuhu nad on tunginud. Stafülokokkide (või streptokokkide) nakatumise ohus on ka limaskestad, nagu nina ja neelu limaskest ning silma sidekesta. Silm näiteks eritab nakatumisel mädast kollakat lima. Tavaliselt on kahjustatud mõlemad silmad.
Mõnel juhul põhjustavad stafülokokid ka kopsupõletikku, millega kaasneb valu rinnus ja õhupuudus, samuti südame sisekesta põletik (endokardiit) koos südamepekslemise, öise higistamise ja palavikuga.
Ka paise (juuksejuure põletik) või mädapaiseid (mädaga täidetud koeõõs) põhjustab mõnikord stafülokokkinfektsioon. Stafülokokid nakatavad sageli olemasolevate nahahaigustega, nagu atoopiline dermatiit, inimesi ja halvendavad olemasolevaid sümptomeid.
Enamik stafülokokkide põhjustatud nahainfektsioone on väga nakkav.
Võõrkehade põhjustatud infektsioonid
Muidu kahjutu bakteri Staphylococcus epidermidis suurim oht seisneb selle võimes koloniseerida kehasse sisestatud kunstlikke (tavaliselt meditsiinilisi) esemeid, nagu kateetrid, drenaažitorud, kunstlikud südameklapid, implantaadid või liigesed. Tekkinud infektsiooni nimetatakse ka võõrkehainfektsiooniks, millel võivad olla eluohtlikud tagajärjed. Eriti ohustatud on nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed ja haiglas ravil olevad inimesed.
Luuinfektsioonid
Võimalikud on ka luude ja luuüdi infektsioonid (osteomüeliit) stafülokokkidega, näiteks diabeetikute haavandite või jalahaavandite või lahtiste luumurdude ja kirurgiliste haavade kaudu. Selle tagajärjeks on tavaliselt tugev valu kahjustatud luudes või liigestes, üldine haigustunne ja väsimus.
Mõned stafülokokid (eriti Staphylococcus aureus) toodavad bakteriaalseid toksiine, mis võivad mõnikord põhjustada kehas eluohtlikke haigusi. Eriti ohtlikud on haigetele
Lyelli sündroom (tuntud ka kui põletatud naha sündroom)
See on epidermise äge eraldumine koos valulike villidega ("põletatud naha sündroom"). Kõige sagedamini haigestuvad vastsündinud ja lapsed.
Toksilise šoki sündroom
Toksilise šoki sündroomi (TSS) vallandavad stafülokoki või harvemini streptokoki toksiinid (Staphylococcus aureus ja Streptococcus pyogenes). Sümptomiteks on palavik, peavalu, nahalööve, šokist tingitud tugev vererõhu langus, siseorganite (maks, neerud, süda, kopsud) talitlushäired ja isegi mitme organi puudulikkus. Naistel võib sündroomi süveneda tugeva imavusega tampoonide ja menstruatsioonikuppude kasutamisel.
Nende haiguste korral halveneb haigete tervislik seisund tavaliselt ootamatult. Kui neid ei ravita, on need sageli surmavad.
Toidumürgitus
Veremürgitus
Stafülokokkidega nakatumise üks tõsisemaid tagajärgi veres on veremürgitus (sepsis). See on keha põletikuline reaktsioon, mis mõjutab vere kaudu kogu organismi. Immuunsüsteem püüab end bakterite eest kaitsta. Organismi enda kaitsereaktsioon ei kahjusta aga mitte ainult haigustekitajaid, vaid ka tema enda kudesid ja organeid, nagu süda ja neerud.
Veremürgistuse sümptomiteks on kiire hingamine, kiire pulss, palavik, valu ja madal vererõhk või isegi šokk.
Muud võimalikud stafülokokkide põhjustatud haigused ja sümptomid on
- Staphylococcus pyogenes'e põhjustatud pehmete kudede infektsioonid (nagu sidekude, lihased ja rasvkude)
- Staphylococcus saprophyticus'e põhjustatud põieinfektsioonid (patogeen on tavaliselt tuvastatav uriinis)
- Staphylococcus haemolyticus'e põhjustatud haavade, luude või liigeste infektsioonid
- Staphylococcus lugdunensis'e põhjustatud naha- või südameklappide infektsioonid
Kas stafülokoki infektsioon on ohtlik?
Õigeaegse diagnoosimise ja ravi korral on prognoos siiski soodne. Ravi võib kesta kauem, kui bakterid on kasutatava antibiootikumi suhtes resistentsed.
Kuidas stafülokoki infektsioon areneb?
Tavaliselt kulub esimeste sümptomite ilmnemiseks pärast stafülokoki infektsiooni (inkubatsiooniperiood) umbes neli kuni kuus päeva. Mõnikord võib nakkuse puhkemiseni kuluda mitu nädalat.
Seevastu toidumürgituse peiteaeg on palju lühem: esimesed sümptomid ilmnevad tavaliselt kahe kuni nelja tunni jooksul pärast seda, kui haigestunud inimene on saastunud toidu alla neelanud. Enamikul juhtudel paraneb toidumürgitus iseenesest ilma ravita umbes kaheteistkümne tunni pärast.
Kui kaua olete nakkav?
Arstid ei tea täpselt, kui kaua on stafülokoki infektsiooni põdenud inimene nakkav. Inimesed on aga eriti nakkavad siis, kui neil on ägedad sümptomid, st nende sümptomite kestuse ajal.
Mõnel juhul nakatuvad riskirühma kuuluvad (nt nõrgenenud immuunsüsteemiga) inimesed aga ka tervete inimeste poolt, kes on koloniseeritud stafülokokkidega ja kellel puuduvad sümptomid.
Kuidas ravitakse stafülokoki infektsiooni?
Antibiootikumid
Kui aga stafülokokkinfektsioon on püsiv või lokaalne ravi ei anna soovitud efekti, ravib arst seda suukaudsete antibiootikumidega tablettide või mahlade kujul (lastele). Rasketel juhtudel manustatakse antibiootikumi süstimise või infusioonina otse veeni.
Valikravimiks on penitsilliin (nt flukloksatsilliin, dikloksatsilliin või oksatsilliin). Antibiootikumidega sihipäraseks raviks tehakse laboratoorsed uuringud, et teha kindlaks, milline aine sobib kõnealusele patogeenile. Sageli kombineerib arst ravi suukaudsete ja kohalike antibiootikumidega, et kiirendada paranemisprotsessi.
MRSA
Mõned stafülokokid on teatud antibiootikumide suhtes tundlikud (resistentsed): nad on võimelised tootma ainet, mis muudab penitsilliini ebatõhusaks. Multiresistentsed tüved, nagu metitsilliiniresistentne Staphylococcus aureus (MRSA), on siin eriliseks väljakutseks.
Seda on raske ravida, kuna see ei ole tundlik paljude antibiootikumide klasside suhtes. Sellistel juhtudel kasutab arst nn reservantibiootikume. Neid ei kasutata bakteriaalsete infektsioonide tavapärases ravis, et vältida resistentsust.
Antibiootikumidega ravimisel on oluline võtta neid piisavalt kaua (isegi kui paranemine toimub eelnevalt), et vältida kordumist ja resistentsust. Kerge infektsiooni (nt kuseteede põletik) korral piisab mõnikord ravimi võtmisest vaid ühest päevast. Raskete stafülokokkide infektsioonide korral on aga sageli vaja antibiootikume võtta mitu nädalat.
Palun järgige täpselt oma arsti juhiseid ja võtke antibiootikumi nii kaua, kui ette nähtud!
Kodused õiguskaitsevahendid
Väidetavalt aitavad nahainfektsioonide vastu teatud majapidamises kasutatavad vahendid ja ravimtaimed, näiteks välispidiseks kasutamiseks mõeldud naistepunaõli. Naistepunal on väidetavalt põletikuvastane, antibakteriaalne ja haavu parandav toime.
Väidetavalt sobivad haavade desinfitseerimiseks ka kummeliõitest, nõiapuu lehtedest/koorest, saialilleõitest, raudrohi ja ehhiaatsiast valmistatud teed (vesiekstraktid), mida jahutatakse ja kantakse pesu või kompressina. Mõned inimesed vannuvad ka stafülokoki toksiinide moodustumise tõkestamiseks kastani lehtede ekstrakti (tee) vesilahust.
Kuidas arst diagnoosi paneb?
Naha kergemad stafülokokkinfektsioonid diagnoosib arst tavaliselt nende välimuse põhjal (visuaalne diagnoos). Sügavamate infektsioonide korral või kui tavapärased antibiootikumid ei anna tulemusi, on vajalik, et arst teostaks bakterioloogilise uuringu.
Selleks võtab ta steriilse tampooni (tampooniproovi) abil haava servast nahalt mäda ja haavavedeliku tampooni. Kui koe sees on mäda (nt abstsesside korral), võtab ta kanüüli või süstla abil proovi või eemaldab kogu abstsessi otse.
Kogu keha mõjutavate infektsioonide (süsteemsed infektsioonid) korral võib arst võtta bakterite tuvastamiseks vere- või nakatunud kehavedelike külvi.
Toidumürgituse korral ei ole sageli võimalik stafülokokke ennast tuvastada. Selle asemel saab tuvastada stafülokokkide toodetud toksiine (enterotoksiine).
Seejärel saadab arst proovi laborisse, kus patogeeni mikrobioloogiliselt uuritakse ja määratakse. See võimaldab arstil määrata täpse bakteritüübi ja alustada sihipärast ravi.
Tuleb teatada multiresistentsetest patogeenidest, nagu MRSA. See tähendab, et arst peab teavitama rahvatervise osakonda, kui ta on oma patsiendil avastanud sellise haigustekitaja.
Kuidas saab stafülokoki infektsiooni ära hoida?
Kuna stafülokokid on väga vastupidavad väliskeskkonna mõjudele ja püsivad pindadel tavaliselt mitu päeva, on eriti oluline tagada piisav hügieen. Järgige järgmisi hügieenieeskirju:
- Peske ja/või desinfitseerige käsi põhjalikult ja regulaarselt.
- Puhastage ukselingid, valguslülitid, kaugjuhtimispuldid, nutitelefonid ja köögipinnad regulaarselt antibakteriaalsete puhastusvahenditega.
- Peske oma käterätikuid ja tekikatteid vähemalt 60 kraadi juures ning vahetage neid sageli.
- Ärge jätke valmistatud toitu toatemperatuuril kauemaks kui kaheks tunniks. Juustu, liha ja muid kiiresti riknevaid toiduaineid tuleks hoida külmkapis.
- Puhastage ja desinfitseerige oma külmkappi (eriti seest!) regulaarselt.
