Töökeeld raseduse ajal

Mis on töökeeld?

Töötamise keeld on rasedus- ja sünnituskaitseseaduses (MuSchG) kinnitatud määrus, mis reguleerib seda, kas tulevasel emal on õigus töötada rasedus või pärast sünnitust. Näiteks on need tegevused keelatud, kui lapse või ema elu on ohus. Lisaks ei tohi emasid enam töötada 6 nädalat enne sünnitust ega 8 nädalat pärast sünnitust (MuSchG 3. jagu).

Lisaks hõlmab töötamise keeld täiendavaid keelde rasedate töökeskkonnaga (MuSchG 4. jagu). Nende hulka kuuluvad näiteks ained, mis on ohtlikud tervis või füüsiliselt eriti rasked töötingimused. Lisaks kõigi tulevaste emade üldisele töötamise keelule on olemas ka individuaalne keeld, mida saab teatud tingimustel täiendavalt kehtestada.

Mis saab rase naise palgast?

Kui vastutav arst keelab töötamise, saab rase naine ikkagi kogu oma palga. See arvutatakse 13 nädala või 3 kuu jooksul enne programmi rasedus tekib. See kehtib ka juhul, kui töösuhe algas alles pärast töölepingu algust rasedus.

Töötasu arvutamisel ei arvestata vastava perioodi jooksul toimunud palgavähendusi, mille põhjuseks pole töötaja süü, näiteks lühiajaline töö. Arvutamisel võetakse siiski arvesse palgatõusu, näiteks kollektiivläbirääkimiste tulemusel. Riiklikult kindlustatud emadel on õigus rasedus- ja sünnitushüvitisele ka kaitseperioodidel enne ja pärast sünnitust (6 nädalat enne sündi kuni vähemalt 8 nädalat pärast sünnitust). See moodustab maksimaalselt 13 eurot kalendripäeva kohta; kõik erinevused arvutatud palgaõigusest maksab tööandja. Tulevased emad, kes ei ole seadusjärgsed tervis kindlustusfond saab taotleda ühekordset toetust 210 eurot.

Kes maksab rasedate palka?

Töötamise keelu ajaks arvutatud töötasu maksab tööandja. Juhul kui tulevane ema saab täiendavat rasedus- ja sünnitushüvitist, maksab tööandja arvutatud palgaõigusele vahe 13 eurot kalendripäeva kohta. Tööandjal on siiski võimalus pöörduda oma töötaja poole tervis kindlustusfondi palganõude hüvitamiseks, et vähendada tema enda finantskoormust kõnealusel perioodil. Kui tööandja pakub rasedale naisele muud tööd, mis ei kuulu tema suhtes kehtestatud töökeelu alla, ei tohi sel juhul maksta varem arvutatud töötasust madalamat palka.

Kuidas saada töökeeld?

Esiteks näeb rasedus- ja sünnituskaitseseadus ette üldise töökeelu kõigile tulevastele emadele. See jõustub kohe pärast rasedusest teadasaamist, millest töötaja peab viivitamatult oma tööandjat teavitama. Individuaalse töökeelu, näiteks rasedusega seotud erikaebuste tõttu, võib välja anda üldarst.

Arst väljastab vastava tõendi ja otsustab üldise keelu pikendamise või täiendamise. Ravikindlustusfirma ei hüvita sellist tõendit alati ja selle peab kahtluse korral kindlustatu ise maksma. Keeldu on võimalik piirata ainult teatud tegevuste või tööajaga. Seejärel on tööandjal võimalus pakkuda rasedale teisele tööle. Tervisetõendi väljaandmisel tuleb üldjuhul alati arvestada, et raseda naise sümptomid ei tohi olla põhjustatud haigusest, vaid need peavad algama raseduse ajal ja neid süvendaks tehtud töö.