Sünonüümid
tagumise ristatisideme rebenemine, HKB, HKB rebenemine, ristatisidemete kahjustus, tagumine põlve ebastabiilsus, tagumise ristatisideme puudulikkus, tagumise ristatisideme krooniline puudulikkus, ristsidemete plastik
Määratlus
Tagumine ristatisidemega rebenemine on põhjustatud tagumise ristatisideme maksimaalse võimaliku pikenduse ületamisest, tavaliselt välise jõu abil. See on tagumise osa täielik rebend, nn järjepidevuse katkemine ristatisidemega, kusjuures sagitaalne (= keskteljega paralleelne) ebastabiilsus ja nn sahtli nähtus (= alumise osa suur nihe) jalg vastu kints) muutub märgatavaks.
Ristatisidemete purunemise põhjus
Enamasti mitte ainult tagumine ristatisidemega mõjutab tagumise ristatisideme rebend. Vigastused on tavaliselt palju keerulisemad ja mõjutavad tavaliselt tervikut põlveliigese, mõnikord tohutute kahjulike mõjudega. Sageli põhjustavad õnnetused tagumiste ristsidemete rebenemist ja sageli ka autoõnnetusi. See on tingitud asjaolust, et autos istumine põhjustab madalamat jalg painutada. Kui surute selle sunniviisiliselt vastu, tagumine ristatisideme pisarad.
Sümptomid
Tagumise ristuva sideme rebenemisega kaasnevad tavaliselt tüüpilised sümptomid, mis on iseloomulikud vigastusele. Kohe pärast traumat, mis on põhjustatud tagumise ristatisideme rebendist, põlve tursest ja märkimisväärsest valu aasta põlveliigese tavaliselt tekivad. Lisaks ebastabiilsus mõjutatud põlveliigese on silmatorkav, mis seisneb eelkõige põlveliigese painutamises.
Sõltuvalt vigastuse ulatusest ja mõjutatud pehmete kudede struktuuridest võivad tekkida verevalumid ja lahtised haavad. Sageli on kaasnevaid teiste sidemete vigastusi, luud or kõhr, mille tõttu saadud valu saab lokaliseerida ainult hajutatult. Jooksul füüsiline läbivaatus, on nn sahtli fenomen silmatorkav, kuna põlveliigesel puudub pisara tõttu oluline fikseerimine.
Positiivne sahtli test ja Lachmanni test on tüüpilised tagumise ristatisidemete rebenemise tunnused. Üldiselt on värske sidemevigastusega põlveliigese uuringud raske tõttu rasked valu. Valu tekib vigastuse hetkel, väheneb, kuid tavaliselt taastub, kui sideme on pingutatud.
Alati tuleks võrrelda tervisliku küljega. Rebenemine võib põhjustada tugevat turset ja efusioone. Eksami ajal tuleb välja tuua võimaliku liikuvuse määr ja menisk märke tuleb selgitada.
Nagu juba mainitud, saab sidemete mediaalset ja külgmist stabiilsust kontrollida nn Lachmanni testi abil. Samuti kirjeldatud sahtlitesti ei saa käivitada ägeda vigastuse korral, mis on tingitud lihasvastasest pingest ägedal juhul. Põlveliigese ja põlveliigese ägeda turse korral punktsioon Selle tulemusena võib see anda teavet ka selle kohta, kas põlveliiges on sidemevigastus või mitte.
If veri põlveliigese punktsioon ajal punktsioon, näitab see tavaliselt põlveliigese sidemevigastust. Sageli pannakse diagnoos alles pärast põlveliigese ebastabiilsust. See võib põhjustada muutusi kõhr ja menisk kulumise tõttu.
Diagnoos pannakse peamiselt põlveliigese stabiilsuse testimisel pikendatud ja painutatud asendis, välises ja siseses pöörlemises ning jala normaalses asendis. Samuti on hädavajalik põlve põhjalik uurimine turse, efusiooni ja kõnnaku mustri osas. Naaber liigesed tuleks alati selguse huvides uurida ja veri tuleks arvestada vereringe, motoorse funktsiooni ja tundlikkusega.
Ägedate vigastuste korral on stabiilsuskatseid lihaspingete tõttu üldiselt keeruline teha, mistõttu tuleb diagnoosi saamiseks rakendada täiendavaid instrumentaalseid meetmeid. Need on näiteks:
- Röntgen diagnostika: röntgenpildid erinevates variatsioonides pakuvad teavet võimalike kondiliste kahjustuste kohta.
- Magnetresonantstomograafia (MRT): lõplikuks selgituseks, kas ristsidemete rebenemine on olemas ja millises ulatuses. Magnetresonantstomograafia (MRI) abil saab tekkinud kahjustusi täpselt hinnata ning kõik vajalikud toimingud täpselt planeerida ja algatada.
- Hinnang põlve tursele, liigese efusioonile, liikumisulatusele ja valule
- Käigumudeli, jalatelgede hindamine
- Femoropatellaarse liigese hindamine (põlvekedra libisev laager)
- Hinnang põlvede stabiilsusele ja meniskidele
- Lihasatroofia (lihaste reljeefi nõrgenemine)
- Külgnevate liigeste hindamine
- Vereringe, motoorika ja tundlikkuse hindamine (naha tunne)
Vajalikud aparatuuriuuringud: röntgenikiirgus: põlveliiges kahes tasapinnas, põlvekedra (põlvekedra) tangentsiaalne. Üksikjuhtudel kasulik eriuuring
- Röntgen: Põlveliigese pa seisvas asendis 45-kraadise paindega
- Fricke pilt (tunnelipilt)
- Jäädvustatud pildid
- Terve jala pildid koormuse all
- Funktsionaalsed pildid ja eriprojektsioonid
- Sonograafia (menisk, Bakeri tsüst)
- Arvutitomograafia (eriti sääreluu pea murd)
- Magnetresonantstomograafia (ristatisidemed, meniskid, luuvigastus)
- Punktsioon sünoviaalanalüüsiga (efusiooni jaoks)
- Automaatne sahtli testimine (ei ole tavaline test)
