Tagumine ristatisidemega (Ligamentum cruciatum posterius) ühendab kints luu (reieluu) ja sääreluu. Tagumine ristatisidemega on osa põlveliigese sidemete aparaadist, et stabiliseerida põlveliigese (Articulatio perekond). Nagu kõigi sidemestruktuurid liigesed, tagumine ristatisidemega koosneb peamiselt kollageen kiud, st sidekoe.
Kuigi tagumine ristatisideme kuulub põlveliigese, see asub tegelikult väljaspool põlveliigese pinda. See on liigeseõõnes eraldatud limaskestakotiga. Tagumine ristatisideme ulatub sisemise sõlme kints luu (condyylus medialis) sääreluu platoo keskelt eendist / ülaosast / seest kuni kõrguse tagumise pinnani, st tahapoole / alla / väljapoole.
See tähendab, et see kulgeb eesmise ristatisidemega täpselt vastupidises suunas, saavutades seeläbi suurema stabiilsuse. Kuna reieluu liigespind (kondüülid) on oluliselt suurem kui sääreluu liigespind (sääreluu platoo), põlveliigese nõuab tugevat sidemete stabiliseerimist. Ristisidemed toimivad põlveliigese liikumise ajal passiivse juhina ja piiravad põlveliigese pikendust.
Tagumine ristatisideme hoiab ära ka sääreluu tahapoole libisemise. Tagumine ristatisideme raskendab ka põlveliigese pöörlemist. Põlveliigese kõigis asendites pingutatakse vähemalt ristsidemete osad.
See teeb selgeks nende olulise funktsiooni põlveliigese stabiliseerimisel. Tagumise ristatisideme rebend (rebenemine) (tagumise ristatisideme rebenemine) on eraldiseisvalt suhteliselt haruldane. See on tavaliselt massiivse välise vägivalla põhjustatud keeruliste traumade komponent.
Tagumise ristatisideme rebendit nimetatakse ka armatuurlaua vigastuseks, kuna seda esineb sagedamini autoõnnetustes, kus sääred surutakse armatuurlauale. Tagumise ristatisideme rebenemisega kaasneb valu ja põlveliigese ebastabiilsus. Katkemise korral näitab seda ebastabiilsust muljetavaldavalt nn sahtli nähtus: nurga all jalg ja fikseeritud kints, sääreosa saab lükata tahapoole nagu sahtlit.
