Lühiülevaade
- Sümptomid: Väsimus, vähenenud töövõime surve all, sagedane väsimus, tugev higistamine, selja- ja liigesevalu (näiteks põlves), unehäired, norskamine, õhupuudus (suurest stressist õhupuuduseni).
- Diagnoos: KMI väärtuse määramine, füüsilised läbivaatused, sh talje ja puusa suhte määramine, vererõhu mõõtmine, elektrokardiogramm (EKG), vereanalüüsid, samuti ultraheliuuring.
- Põhjused ja riskitegurid: geneetilised tegurid, liigne ja kaloririkas toitumine, vähene liikumine, vaimuhaigused, kilpnäärme ja neerupealiste haigused, ravimid nagu kortisoon või pillid, sotsiaalsed tegurid.
- Ravi: kerge rasvumise korral ei ole ravi tavaliselt vajalik. Raskema ülekaalu ja rasvumise korral võib abi olla toitumisnõustamisest, käitumisteraapiast ja mõnel juhul ka operatsioonist (näiteks mao vähendamine).
Mis on ülekaal?
Mõiste "ülekaal" viitab kehakaalu suurenemisele, mis on tingitud keharasva suurenemisest üle normaalse taseme. Raske ülekaalu korral räägivad arstid rasvumisest (rasvumisest).
Kus asuvad rasvaladestused?
Ülekaalulisuse puhul eristavad arstid kahte tüüpi rasvade jaotumist – olenevalt sellest, kuhu kehasse liigne rasvkude eelistatavalt koguneb:
- Gynoidne tüüp (“pirnitüüp”): liigne rasv ladestub üha enam tuharatele ja reitele. Seda tüüpi leidub eriti naistel.
Androidi tüüpi seostatakse suurema riskiga haigestuda sekundaarsetesse haigustesse (nagu diabeet ja südame-veresoonkonna haigused) kui günoidi tüüpi.
Kui levinud on rasvumine?
Rasvumine
Lisateavet raske rasvumise põhjuste, sümptomite, diagnoosimise, ravi ja prognoosi kohta leiate artiklist Rasvumine.
Laste ülekaal
Laste ja noorukite ülekaalulisuse kujunemine on osutunud kogu maailmas problemaatiliseks. Ülekaaluliste laste arv on viimastel aastatel kasvanud.
Lisateavet selle teema kohta saate lugeda artiklist Laste ülekaalulisus.
Millised on tüüpilised sümptomid?
Seega koormab suur kehakaal tugevalt liigeseid, eriti lülisamba alumises osas ning puusa-, põlve- ja hüppeliigeseid. Liigesed kuluvad kiiremini ja teevad haiget (põlvevalu, seljavalu jne).
Millisel hetkel peetakse inimest ülekaaluliseks?
Ülekaalulisuse täpsemaks selgitamiseks vestleb arst kõigepealt patsiendiga üksikasjalikult. Muuhulgas uurib ta patsiendi toitumise, kehalise aktiivsuse, võimalike kaebuste ja põhihaiguste ning psühholoogilise stressi kohta.
KMI kui juhtväärtus
Et teha kindlaks, kas inimene on ülekaaluline ja kui jah, siis millises ulatuses arvutab arst tavaliselt esmalt välja KMI väärtuse. Ta jagab kehakaalu (kilogrammides) kehapikkuse ruuduga (ruutmeetrites).
Probleem on selles, et kehaehitus ja lihasmass sisalduvad kaalus ja mõjutavad KMI väärtust. Neid aga arvestuses arvesse ei võeta, samuti vanust ja sugu. Mõnel juhul peetakse väga lihaselisi inimesi KMI järgi valesti ülekaaluliseks. See tähendab, et KMI väärtus sobib ülekaalulisuse ainsaks kriteeriumiks vaid piiratud ulatuses.
Täiskasvanute BMI kalkulaatori vaatamiseks klõpsake siin.
Edasised uuringud
Rasvumine ja selle tagajärjed
Lisaks suurendab tõsine rasvumine vähiriski: naistel suureneb näiteks emakakaela-, munasarja- ja menopausijärgse rinnavähi risk. Ülekaalulistel meestel suureneb eesnäärme- ja käärsoolevähi risk.
Depressioon ja sotsiaalne tagasitõmbumine on samuti levinud ülekaalulistel inimestel.
Mis on põhjused ja riskitegurid?
Geneetiline eelsoodumus
Seevastu madala põhiainevahetusega inimesed tarbivad puhkeolekus vähem kaloreid, mistõttu nad võtavad kiiresti kaalus juurde, kui söövad veidi rohkem kui vaja. Seetõttu on neil inimestel suurem oht saada ülekaaluliseks.
Oluline hormoon on leptiin, mida toodetakse rasvkoes ja vabaneb verre. Toiduga leptiini tase veres tavaliselt tõuseb ja see annab ajju küllastustunde. Ülekaalulistel inimestel, kus vere rasvatase on pidevalt kõrgenenud, ei reageeri aju enam korralikult leptiinile ja täiskõhutunne puudub.
Söömiskäitumine ja toitumine
Mõnel inimesel on närvide kaudu info edastamine, hormoonide varustamine või hormoonide signaalirajad häiritud, mistõttu tekib küllastustunne hilja: haiged söövad seetõttu rohkem kui vaja, mis suurendab rasvumise riski.
Liikumise puudumine
Paljudel töötavatel inimestel on (valdavalt) istuv töö. Paljud inimesed sõidavad tööle, supermarketisse või kinno. Samuti veedavad nad oma vaba aega sageli kodus teleri või arvuti ees. Paljude inimeste jaoks seostub tänapäevane elustiil vähese liikumisega, mis mitte ainult ei soodusta ülekaalulisuse teket. See soodustab ka muid terviseprobleeme, näiteks südame-veresoonkonna haigusi.
Haridusreeglid ja -normid mõjutavad oluliselt ka rasvumise teket, näiteks alati taldriku söömine – isegi kui olete juba täis. Sama oluline on ilmselt ka vanemate käitumine, kes on eeskujuks. Kui nad ei söö teadlikult või näitavad üles vähest huvi treeningu vastu, võtavad lapsed tavaliselt selle käitumise omaks.
Sotsiaalsed tegurid
Lisaks tegelevad madalamast sotsiaalsest klassist pärit inimesed harvemini sporditegevusega, näiteks klubides. Nagu mõned uuringud on näidanud, on see osaliselt tingitud rahalistest põhjustest. Sellest tulenevalt kasutavad madalama sissetulekuga inimesed sporditegevust ainult siis, kui need on tasuta või soodsamad.
Muud põhihaigused
Ravim
Mõned ravimid suurendavad söögiisu, nii et haiged söövad tavapärasest rohkem. Mõnikord soodustab see rasvumise teket. Selliste ravimite näidete hulka kuuluvad hormoonpreparaadid, nagu pillid, allergiaravimid, mõned psühhotroopsed ravimid ja kortisoonipreparaadid.
Rasvumise ravi
Rasvumist, mille KMI on vahemikus 25–30, tuleks ravida, kui:
- esineb haigusi, mis on põhjustatud ülekaalust ja/või
- esineb haigusi, mida süvendab ülekaalulisus ja/või
- androidi rasvajaotuse tüüp on olemas või
- esineb märkimisväärne psühhosotsiaalne stress.
Raske ülekaalulisuse (rasvumise) korral, mille KMI on üle 30, soovitavad meditsiinitöötajad üldiselt ravi.
Rasvumise võimalikud ravimeetodid
Et vältida liigseid kaalukõikumisi kaalu langetamisel, on soovitatav kaalust alla võtta aeglaselt. See eeldab kooskõlastatud teraapiakontseptsiooni, mis tavaliselt hõlmab terviklikku elustiili muutust. Kuna teraapia on individuaalselt orienteeritud, viiakse see läbi arsti ja/või toitumisspetsialistiga konsulteerides.
Dieedi muutmine
Patsiendid õpivad oma ravi osana tervislikku toitumist. Kas ülekaaluline või normaalkaal – eksperdid soovitavad tasakaalustatud ja mitmekülgset toitumist. Iga päev peaksid menüüs olema teraviljatooted ja kartul (hea täiskõhutunne!), juur- ja puuviljad, piim ja piimatooted.
Samuti on oluline juua piisavalt vedelikku, näiteks kraani- või mineraalvee või magustamata tee näol. Limonaadid jms joogid on ebasoodsamad: sisaldavad tavaliselt palju suhkrut ja liiga vähe mineraalaineid. Ettevaatus on soovitatav ka alkoholiga, osaliselt seetõttu, et see annab üsna vähe kaloreid.
Tervisliku toitumise juurde kuulub ka toidu valmistamine maitsval ja õrnal viisil ning selle rahus söömine.
Füüsiline aktiivsus ja treening
Lisaks toitumismuudatustele on treeningprogramm osa teraapiast, mille eesmärk on tervislikul viisil kaalust alla võtta ja seejärel kaalu säilitada. Vastupidavusalad, nagu kõndimine, sörkimine, rattasõit ja ujumine, sobivad eriti hästi ülekaalulistele inimestele. Abiks on ka igasugune füüsiline tegevus igapäevaelus, näiteks treppidest ronimine ja kiire kõndimine.
Käitumisteraapia
Eelkõige raske ülekaalu (rasvumise) korral kannatavad inimesed sageli psühholoogiliste häirete all või on psühholoogiliselt häbimärgistatud. Sellistel juhtudel on soovitav käitumisteraapia osana läbi viia dieedi- ja treeningprogramm. Lisaks toetab see kannatanuid rasvumist esile kutsuvate või süvendavate psühholoogiliste häirete ravis.
Ravimid ja kirurgia
Kuidas ennetada rasvumist?
Enamasti saab ülekaalulisust ennetada nii igapäevaelus regulaarse liikumisega kui ka spordiga ning tervisliku ja tasakaalustatud toitumise abil. Kui näiteks stress avaldab kehakaalule negatiivset mõju, on soovitatav seda vähendada. Mõnikord aitavad lõõgastusharjutused stressi maandada. Positiivseid stiimuleid annavad ka hobid.
