A-vitamiini puudus: kes on ohus?
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel tekib A-vitamiini puudus, kui vitamiini sisaldus vereplasmas on alla 10 mikrogrammi detsiliitri kohta (µg/dl). Kuid isegi sellele eelnevat vahemikku (10–20 µg/dl) peetakse puudujäägi alguseks.
A-vitamiini puudus on maailmas kõige levinum vitamiinipuudus. See on eriti levinud arengumaades. Saksamaal ja teistes tööstusriikides on A-vitamiini varu üldiselt hea. A-vitamiini vaeguse riskirühmad on enneaegsed imikud, infektsioonidele vastuvõtlikud lapsed, rasedad ja rinnaga toitvad naised, üle 65-aastased ja ebapiisava, valdavalt taimse toitumisega inimesed. Seda seetõttu, et rasvlahustuvat A-vitamiini leidub peamiselt loomsetes toiduainetes. Taimses toidus leidub lähteaineid (karotenoide), mis seejärel muundatakse organismis aktiivseks A-vitamiiniks.
A-vitamiini puudus: põhjused
A-vitamiini puudusel võivad olla erinevad põhjused:
- ebapiisav tarbimine (nt tasakaalustamata toitumine)
- imendumise halvenemine (nt seedetrakti haiguste tõttu)
- halb säilitusmaht (nt alkoholi kuritarvitamise tõttu)
- suurenenud vajadus, mis ei ole täidetud (nt raseduse ajal)
Ajutiselt madal A-vitamiini tase võib tekkida ka mõne nakkushaiguse, näiteks leetrite puhul.
A-vitamiini puudus: sümptomid
Varajase sümptomina võivad tekkida ka nn Bitot laigud (valkjad laigud sidekesta palpebraalses lõhe piirkonnas).
Muud A-vitamiini vaeguse võimalikud sümptomid:
- Paksenenud, kuiv sidekesta
- Sarvkesta haavandid, mis võivad olla koos sarvkesta sulamisega peaaegu mittereageerivas silmas (keratomalaatsia)
- naha ja limaskestade keratiniseerumine hingamisteedes, seedetraktis ja kuseteedes
- nõrgenenud immuunsüsteem
- laste kasvuhäired
- Spermarakkude tootmise häired
A-vitamiini puudus: mõju raseduse ajal
Saksamaa Toitumisühingu andmetel peaksid rasedad naised alates 1.1. kuust võtma 4 milligrammi A-vitamiini päevas. See on suurem kui soovitatav päevane vajadus fertiilses eas naistele väljaspool rasedust (0.8–1.0 milligrammi, olenevalt vanusest).
Kui lapseootel emadel tekib A-vitamiini vaegus, võib see mõjutada mitte ainult nende enda, vaid ka sündimata lapse tervist: uuringute kohaselt võib lapse areng pärssida, kui A-vitamiini kätte saadab liiga vähe.
Kuid ka lapseootel emad ei tohiks A-vitamiiniga liialdada, sest see võib põhjustada lapse väärarenguid (nt suulaelõhe, kasvu, maksa- ja silmakahjustusi).
